Silt: laagrid

EKEK suvelaager tulekul

Suvelaager 2017
Ahoi, saarerahvas ja mandrirahvas!

Kutsume kõiki inimesi, kes on huvitatud kristlikust laagrist, laagerdama 21-23. juulini Vormsi saarel. Hingame värsket saareõhku, mõtiskleme,arutleme, kuulame head muusikat ja peame püha armulaualiturgiat. Tule ise, võta sõbrad kaasa ning saa osa toredast väljasõidust imekaunile Vormsi saarele!

EKEK suvelaager toimub Hullo külas Püha Olavi kirikus. Erikülaliseks on Karismaatilise Episkopaalkiriku Londoni Püha Esimärter Stefanose koguduse rektor isa Dana Jackson abikaasaga. Laagri teemaks on “Missioon misjon”.

Ööbimine on Püha Olavi koguduse laagrimajas, kus on olemas nii voodipesu kui toidunõud. Kaasa võta Piibel. Osavõtutasu on 30€ (alla 14.a. tasuta), mis sisaldab ööbimist ja toitlustamist. Transport laagrisse oma kulu ja kirjadega.

Osavõtutasu võib tasuda kohapeal või ka ülekandega Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduse arvele EE662200001120232993 Swedbank.

Anna oma osalemisest teada võimalikult varakult, sest siis saame praamipileteid broneerida ning toitlustusega arvestada. Kui sul on küsimusi ja/või tahad teada anda laagris osalemisest, siis võta ühendust Regytaga telefonil 56 611 813 või meilitsi regyta[ät]ekek.ee.

Kohtumiseni Vormsil!
Ahoi!

Suvelaager tulekul

Laagri kuulutus 2016

EKEK suvelaager toimub jälle kord Uulus juba õige pea, 29.-31. juulil 2016. Erikülalisena on meie kiriku Pariisi kogudusest isa Donn Bautista koos abikaasa Cherie’ga.

Laagrisse tulles võta enesega ühes Piibliraamat, oma nõud (kauss, kruus, nuga, kahvel, lusikas), voodipesu ning muu, mida tarvilikuks pead. Laagri osavõtutasu on 20 eurot, alla 14-aastastele tasuta. Tasuda võib ka ülekandega Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduse arvele EE662200001120232993 Swedbank.
 
Kui sul on küsimusi ja/või tahad teada anda laagris osalemisest, siis võta ühendust Regytaga telefonil 56 611 813 või meilitsi regyta@ekek.ee.

Vend Juhani laagrimuljed 2015

Juhan kirjutas 20.07.15 niimoodi:

Eestimaa suveaeg annab meie maale uue hingamise. Paljudes kohtades toimuvad erinevad festivalid, andes tugeva suveaegse hõngu ja kohati muutes neid paiku tõmbekeskusteks. Juba kolmeteistkümnendat korda on pisike Lääne-Eesti asula nimega Uulu see paik, kuhu koguneb üks osa Jumala rahvast – Uulust on saanud selle rahva “kindel linn ja varjupaik”. Seal toimub EKEK suvelaager, kuhu seekordki saabus rahvast nii lähemalt kui kaugelt.

Esimese ettevõtmisena seati öömajad korda. Samaaegselt ka kirikuruum – nii sakraalsed esemed ja armulauariistad kui ka pillimeeste tehnika leidsid järgnevaks kolmeks päevaks oma õige asukoha.

Saabuval õhtutunnil koguneti esimeseks keldi palvuseks, mida juhtis isa Thomas Eriste. Seejärel võidi päikesepaistelisel õhtul vabas õhus laua ümber istuda ja keha kinnitada. Aga hilisõhtul meeli lahutavast ja naermapanevast said osa need, kes juhtusid kuulma Riho Kinksaare muljeid “Nõukogude pärandiga turistist”. Rihole oligi üldkava osa üheks ülesandeks rubriik „Riho riimib ja ruulib“. Seda tegi ta tõepoolest hästi!

Laupäeva varahommikul tegi tiiru ümber laagriplatsi noormees Joosep Mattis, kutsudes inimesi end liigutama Lisette juhtimisel. Selle seltskonna kõige energilisem osavõtja paistis sel hommikul olevat isa Thomas! Pärast hommikusööki algas selle päeva põhiloeng – isa Thomas rääkis liturgilisest jumalateenistusest ning tuletas palju meelde sellist, mis aitab kaasa meie kiriku traditsioonide elavdamiseks. Nõnda, et kõik meeled võiksid olla paremini kaasatud Jumala kiitmiseks ja Tema teenimiseks.

Ennelõunal toimus Riho juhatusel veel küllaltki intensiivne ettevalmistus õhtuseks vespriks. Lauldi psalme, antifone aga ka Taizé laule ning see kõik osutus olema tubliks panuseks õhtusel jumalateenistusel – vespril – mis seekord lõppes erandkorras, kuid sobival kombel Püha Armulauaga.

Kiriku kantor Riho Kinksaar on hakanud väga tähelepanelikult jälgima Inglismaal väljaantud Book of Common Prayer’it, mis on ka aluseks kõikidele EKEK jumalateenistuse vormidele. Riho tunnistab, et erinevaid variante on niivõrd palju, et võimalusi värskendada jumalateenistuse üldist ülesehitust on täiesti võimalik, sest üldtuntud Kiriku pärimused igal juhul omavad konkreetset kohta igas jumalateenistuses. Laupäevase päeva lõpetas vend Juhan mõtisklushetkega („Juhan jämmib ja järeldab“) vioola soolomuusikaga (heliloojad Rolla, Reger, J S Bach, Vichl ja Raid). Muusikapalad vaheldusid Uku Masingu luuletustega. See oli kõigile hea võimalus häälestada endid pühapäevahommikuseks Püha Armulaua liturgiaks.

Vaatamata ilmaennustusele oli pühapäevane päev rõõmus ja päikesepaisteline-vähemalt Uulus. Noored muusikud Johannes, Joosep Mattis ja Aet Marliise tõstsid oma kaunid hääled Jumala kiituseks ja protsetssiooni lauluks, mille sõnad tuletavad meelde, et Jumala rahvas liigub Siioni mäele ja Jeruusalemma linna, kus rõõmsalt kiidetakse oma ainsat Jumalat. Väga tore oli näha noori niivõrd haaratud oma tegevusega ning nende ansamblitunnetus oli tõesti märkimisväärne. Suur tänu nii neile kui ka meeskonna juhile Kaido Kikkasele, kelle tubli panus koguduse muusikategevuse üldpildis oli ja on alati väga tänuväärne. Isa Thomas oma jutluses mainis vajadust ikka ja taas tuua oma ande Jumalale, aga ka üksteise teenimiseks.

Kogu laagri jooksul andiski Jumal kõigile tunda, et sellest mis tundub koguduses pisku, sai seekord isegi paljuks. Jumal teeb imet ning kasvatab ja aitab igaühel leida oma koha Tema teenimise tarvis. Värskelt sündinud vokaalkvartett lõpetas seekordse missa ning rõõm oli tõdeda, et Jumal tuleb meiega kaasa uude algavasse hooaega ning ootame põnevusega kõike, mida Ta tahab täide viia läbi Tema Kiriku.

Suured tänud ka Regytale ja tema meeskonnale, kes niivõrd ustavalt teenivad selles osas, et rahvas saaks kolm korda päevas söönuks. Sellise pühendumisega tuntakse ära, et armastussöömaaeg ei jää kunagi Uulus tulemata.

Ootame Jumala tahte tundmist ja selle mõistmist ning täideviimist nende seas, kes kummardavad ja austavad Teda nii vaimus kui ka tões.

EKEK suvelaager 2015 tulekul

EKEK suvelaager toimub jälle kord Uulus juba õige pea, 17.-19.juulil.

Laagrisse tulles võta enesega ühes Piibliraamat, oma nõud (kauss, kruus, nuga, kahvel, lusikas), voodipesu ning muu, mida tarvilikuks pead. Laagri osavõtutasu on 20 eurot, alla 14-aastastele tasuta. Kui sul on küsimusi ja/ või tahad teada anda laagris osalemisest, siis võta ühendust Regytaga telefonil 56 611 813 või meilitsi regyta@ekek.ee.

Kohtumiseni laagris!

EKEK laagri reklaam

Laagrimuljed

Vend Juhan kirjutas ka sel aastal laagrist vahva muljetuse, mis olgu nüüd ka siin ära toodud.

—

Seekordne EKEK suvelaager toimus 25.-27. juulil 2014. Õnneks sattus see aeg väga kaunitele suvepäevadele, mis olid väga oodatud ja sama rõõmsalt vastu võetud. Laagri asukoht oli endiselt tuttav paik kõigile, kes on varem kuulnud või lugenud EKEK suurest suvisest kokkusaamisest – Uulu EELK laagriplats. Hea kindel tunne on teada, et need inimesed, kellega aasta keskel võib-olla harva kohtume, on suure tõenäosusega laagris osalejad.

Kokkutulnuid oli mitmest paigast üle terve Eestimaa. Sel aastal oli lisaks kohalikule kirikurahvale rõõm näha meie keskel piiskop Elmer Belmontet koos abikaasa Citadeliga Madriidi linnast. Kokku oli sel aastal laagrist osavõtjaid 31.

Laagrilised hakkasid kogunema juba reede pealelõunal – tuli heisata laagri lipp, registreeruda ja endid majadesse sisse seada. Kell 19 oli esimene õhtupalvus ning seejärel oli võimalus istuda kaetud laua ümber kehakinnitamiseks. Samal õhtul toimus piiskop Elmeri esimene loeng, mille teemaks oli selle aasta suvel toimunud CEC rahvusvaheline konvent Madriidis. Kuulsime palju huvitavaid muljeid nii kõnelejalt endalt (kes muide oli konvendi põhikorraldaja) kui ka Eestist osalenute elamusi.

Laupäeva hommik algas muusikalise hommikuvõimlemisega ning sellele järgnes keldi hommikupalvus, mida juhtis isa Thomas Eriste ja musitseeris Kaido Kikkas. Hommikusöögi järel oli pikem loeng piiskop Belmontelt, kes esines väga laiaulatusliku ülevaatega Karismaatilise Episkopaalkiriku ajaloost ning käsitles ka tulevikuperspektiive.

Kuna piiskopi juhtimise alla kuulub ka Eesti koguduste käekäik, on ta loomulikult huvitatud meie siinsest tegevusest, et seda paremini tundma õppida. Viimati viibis piiskop Eestis kevadel ning tundub, et on lootust teda ka edaspidi sagedamini kohata.

Pealelõunal oli vaba aeg ning mõned läksid ujuma, teised jalutama, mõned aga ajasid omavahel juttu. Laste mänguplats oli püsivalt kogu laagri ajal täis laste rõõmutoovaid kilkeid. Ja alati leidub neid tublisid inimesi, kes suure osa ajast olid köögitoimkonnas ning kelle eest oleme ikka ja alati ülimalt tänulikud. Siinkohal tuleks eriti esile tõsta Regyta Eristet, kelle õlgadel oli lisaks söögitegemisele ka piiskopi erinevate etteastete tõlkimine (selle kõigega loomulikult suurepäraselt hakkama saades!).

Kuid veel selle päeva pealelõunasse mahtus üks eriline tööharu, mida juhtis kantor Riho Kinksaar. Olles viimased kaks aastat neljapäevaõhtutel osalenud Kaarli kirikus toimuva varakiriku laulu õpikodades Eerik Jõksi juhendusel, otsustas Riho oma kogemusi jagada laagrilistega meid psalme laulma pannes. See oli väga hea ja vaimselt arendava mõjuga tund, mida Riho juhtis lihtsalt ja süstemaatiliselt. Mulle see kogemus ja tulemus meeldis väga.

Õhtul oli meil võimalus koguneda laagri esimesele piiskoplikule missale. Tänu Jumalale Tema helduse eest milles me võime Tema järgijatena ammutada uut vaimutoitu nii Sõnas kui ka Sakramendis. Hilisõhtusel tunnil kl 23 kogunesime kirikusaalis, kus istusime vastakuti kahes reas, moodustades vesprikoori ning Riho viis läbi selle teenistuse, toetudes nendele psalmidele ja liturgilistele tekstidele, mida olime päeval õppinud. Usun, et see laiendas meie igaühe vaimset silmaringi.

Pühapäeva hommikul hingamispäeva meeleolus alustasime ühispalvusega ning kehakinnitamise järel asuti ette valmistama kirikukalendri järgi “12. tavalise aja”, kuid seekord erilisel pühapäeval – toimuvaks piiskoplikuks missaks, vastavalt sellele, kes millega teenis. Ülistusmuusikaga teenisid noored tublid muusikud Lisette, Johannes ja Joosep Mattias ning nendega ühinesid Kaido ja Juhan.

Mind on alati miskil kombel kirikulaagri viimane missa erilisel viisil puudutanud. Seekord ei olnud see tingitud vaid piiskopi sisukast jutlusest, vaid ka tema armulaual öeldud sügava tähendusega sõnadest. Piiskop ütles kogudusele, et altar on paik, mis on üheaegselt nii Kristuse haud kui ka koht, kus meie Lunastaja on meile tõeline eluleib ja vein. Taevane leib – Kristuse ihu. Lunastuse karikas – Kristuse veri. Sellest osa saades tõuseme me ise surmast ellu. See on meile märgilise tähendusega talitus,, millest praegu osa võtame. Me saame uut elu millega edasi minna Kristuse väes. Tänu olgu Jumalale!

Seejärel võisime koguneda ühise laagripere pildi tegemiseks ning veel viimast korda ilusal päikesepaistelisel ajal lõunasöögist osa saada. Seejärel pakkisime autod ja ees seisis kodutee. Jumala lähedalolu oli meid nendel päevadel taas kinnitanud ja lahkusime rõõmsas lootuses, et tahame käia kindlalt edaspidi Issanda teedel ja olla osa Tema Kuningriigi töös, igaüks nii, nagu talle on seda antud teha.

Anno Domini 22.08.14

Vend Juhani laagrimuljed

Mis laager see ilma Juhani ja tema viiulita on… Alljärgnev on tema kokkuvõte lõppenud kirikulaagrist.

—

Suveaeg  – tähendab, ka suvelaager. Nii on see EKEK kirikuliste aasta tegevuse kohaselt üks oluline etapp kirikuaastas. Veelgi enam – see on aeg mida iga tõsine kirikuline oodab põnevusega. Enam-vähem kindla arvuga põhi koosseisust osavõtjaid olid ka see aasta kohal – Tallinnast Valgani (vahepeatusega Pärnus…). Ja meil oli tõsiselt tore aeg!

Selle aasta põhiteema oli Kogudus kui Jumala Pere. Teemasse aitas sügavuti minna brasiillasest külaline isa Ebenezer Paz, kes on viimastel aastatel resideerunud Rootsis. Isa Benel oli laupäeval kaks huvitavat loengut, mille alapealkirjaks olid “Kaks algust – kaks teed” ja  “Kas suur pauk ja evolutsioon või Jumala looming ning Tema armastus” – viimase puhul on tegemist sellega, mis on kogu aeg kaasas käinud Jumala teed järgivas isikus (eriti mis puutub armastusse). Isa Benel on väga lai silmaring. Tema loengutes tuleb esile hulk teaduslikke, teoloogilisi, filosoofilisi ja kultuurilisi fakte koos aastate jooksul väljakujunenud huvitavate elukogemuste ja arvamustega. Näiteks – füüsika maailmas on leitud, et aatomi keskmes on helilained, mis aktiveerivad aatomi tegevust. Ta võrdles seda laiemas plaanis muusikaga, mida maailmas vahest kõige enam kuuldakse ning teadvustas, et see on justkui termomeeter, mis on võimeline möötma meie ühiskonna vaimset seisundit. Kui need helilained aatomites on tunnusmärgiks vaid liikumisest ajas ja ruumis, siis seesama liikumine muusika helides omab hoopis kõrgemat möödupuud. Minu jaoks küllaltki täpne ja mõtlemapanev tähelepanek. Niisiis läbisid kogu temaatikat detailsed faktid suuremas Jumala plaanis ning see kõik aitas kaasa, et mõista selgemini Jumala võrratut armastust ja Tema arvestamist meie igaühe isikliku eluga siin maakeral, kuigi see on lõppkokkuvõttes vaid liivaterake kogu Universumis.

Laupäeva õhtul oli laagri rahval võimalus osaleda vestluses isa Ebenezer’iga ning saadi hulk huvitavaid teadmisi nii külalise elust ja tegemistest kui ka sellest mis kristlikus maailmas hetkel üldjoontes toimub. Isa Ebenezer on kirjutamas raamatut Aspergeri sündroomist, mille all kannatasid ka sellised maailmakuulsad isiksused nagu Bill Gates ja Steve Jobs. Ta jutustas lähemalt neist mõlemast…. Pärast vestlust toimus isa Thomase juhtimisel väga hea palveosadus. Võiks isegi öelda, et see kujunes laagri üheks olulisemaks tegevuseks, kuna väga mitmed inimesed said sellest sügavalt puudutatud ja isegi lausa muudetud.

Esimesel õhtul vaadati kahte filmi – “Ühendav usk”, mis jutustab Eesti Kristliku ajaloo taustast nagu see vaieldamatult oli. Film on EKN-i tellimusel tehtud. Nagu laagriski mainitud oleks väga vaja, et seda filmi näidatakse kõikides põhikoolides. Teine film oli 11 Oscari auhinda võitnud “Ben Hur”. Hea mõjuga film, mida soovitaksin kõikidel vaadata.

Aga meie aeg laagris ei oleks pooltki seda olnud ilma armsa Regyta ja tema meeskonna maitsvate söökide valmistamiseta – suured ja südamlikud tänud neile. See aasta me võisime nautida Kaido Kikkase uut ja vägevat klahvpilli, mille rikkalik helidevalik andis väga palju juurde selle aastase muusikategevusele. Suured tänud ka meie laagri külalistele Pärnu Immanueli kogudusest, kes esitasid valiku väga huvitavalt kujundatud improvisatsioone flöödile ja viiulile. See oli tõesti meisterlik ettekanne ja nagu isa Thomas mainis – see oli väikene rosin lõpetamaks meie põnevaid laagripäevi.

Nagu lugedes tunda, oli selleaastane laager igati korda läinud. Tänu Jumalale, et ta juhib ka selle koguduse tegevust aastast aastasse ja kuigi on olnud üsnagi rasked ajad kirikuelus, tundub, et on üks hulk jumalarahvast, kes on teadlikult otsustanud jääda ustavaks EKEK-le ning seetõttu ka Jumal ei unusta neid iial.

Aitäh teile – ka mina sain väga õnnistatud sellest laagrist!

Non nobis domine.

Juhan.

PS Viiruk, mida praegu kasutatakse EKEK missadel, on eriliselt meeldiva lõhnaga… kindlasti mõjub see ka heas mõttes palveelule. Selles osas vist kuuluvad tänud ennekõike meie õigeusu kiriku sõpradele….

EKEK 2013. aasta suvelaager

toimub taas kord 5.-7 juulil Uulu laagrikeskuses. Ööbimine kämpingus või telkides, kuis kellegi hing ihkab. Kotti pistke piibliraamat, voodipesu ( tekk ja padi kohapeal olemas) ning söömiseks kauss-kruus- lusikas. Kõik muu oma äranägemise järgi. Tulge avatud meele ja hää tujuga!

Oma tulemisest andke palun teada Regyta Eristele tel 56 611 813 või regyta@ekek.ee
Osavõtutasu on 20 eurot, lapsed alla 14 aasta tasuta, maksta saab ülekandega EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduse kontole 1120232993 või kohapeal sularahas.
Kohtumiseni Uulus!

Muljeid suvelaagrist

Juhan kirjutas nii:

Pärast kaks aastat “vahepausi” EKEK suvelaagritest olin väga õnnelik, et taas sain sel aastal jällegi olla teie armsas osaduses. Selle aasta laagri laks ja pool väga toredalt möödunud päevad on nüüd minevik. Minu tähelepanemist mööda on ühe laagri kõige olulisim komponent selle ürituse osavõtjad. See aasta ei olnud neid toredaid osavõtjaid sugugi vähem kui eelmistel aastatel. Uued näod ilmusid välja nagu vast igal suvel. Üldkavas oli veidi rohkem vaba aega kui varasematel aastatel aga see tuli üldjoontes ainult kasuks arvestades asjaolu, et ilmad olid tohutult ilusad! EKEK laagrid kujunevad selliselt, et iga inimene muutub ühel või teisel ajal oluliseks lüliks kogu laagri üldplaanis ning see aasta oli kuidagi eriline tänu südames iga inimese eest kes soovis laagrist osa võtta. Suur tänu isa Thomase väga huvitava ja sisuka ettekande eest Liturgiast-see avas minu jaoks palju nüansse millest ma polnud varem teadlik. Nüüdsest lähenen liturgiale uute ja veelgi süvenenud arusaamadega. Äärmiselt huvitav oli kuulata Madridi rahvusvahelisest konvendist (mille peakorraldajaks oli ühtlasi Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Madriidis resideeruv Piiskop Belmonte). Meie kuulajaskonnale jagas vastavat teavet Rutti, Regyta, Karin, Lisette (kes lähemalt peatus CEC Elu eest üritusel) ja isa Thomas. Kes soovib võib ka ICCEC koduleheküljel kuulata mitmed huvitavad ettekanded kui ka jutlused.

Mulle isiklikult tundusid nii hommiku-kui ka õhtupalvused eriliselt õnnistatud hetked ning väga elava ja sügava sisuga oli sel aastal ülistusmuusika osa mille eest vastutasid nii Kaido Kikkas kui ka diakon Janek Tamme.

Laupäevaõhtu “meelelahutuseks” oli kohale kutsutud Rapla Vabakoguduse ansambel kes esitas valik tallekiituse laule kui ka mitu üldtuntud kirikurahva laule.

Ükski laager ei õnnestu ilma, et oleksid need inimesed kes täidavad “Marta kohustused”. Mida vanemaks ma jään seda rohkem hakkab silma kõik tublid Martad vaatamata sellele, et ikka ja jälle on mõni inimene kes väga tahaks meie tähelepanu enam ja enam juhtida justnimelt ning ainult Mariale. Paraku ilma selle Marta ei oleks meil kordagi nii vahvasti ja maitsvalt laud kaetud kui poleks seekordsed “Martad” -Regytat ja Ruttit oma meeskonnaga. Suur ja südamlik tänu neile!

Nagu isa Thomas oma hommikuses jutluses vihjas-me oleme elavad kivid ühes olulises hoones. Lisaksin enda poolt vaid seda; aidaku meid Jumal jätkuvalt ja hästi elada selles hoones ning kasvatagu Tema meie usku ja armastust olla jäädavalt see auväärne ja “apostellik tempel” keda teisisõnu nimetatakse Kristuse pruudiks.

 

(vt ka Kaku laagrimuljeid)