Laager toimus juba traditsioonilõhnaliselt Uulu kirikus, mis nõukogude ajal oli spordisaal ja kuigi nüüd taas kirikuna teenib, on seal ikka veel korvilauad ja redelid saaliseinas ning puhkeonnid ümberringi. Oma kogudustki pole ja seetõttu käivad seal erinevad kristlikud seltsingud laagerdamas.

 

Meie vägevahäälne kantor Riho

Vanem õde Virge Karu loeb Piiblit
(noorem vend Unine Mäger ei ole pildile jäänud)

Muusikat tehti kõvasti (ja enamasti õnneks mitte valesti),
laagri improviseeritud bänd oli päris tihti ametis

“Meile on see päev nüüd ilmund” – vana hea eesti koraal,
sel korral Janeki ja Kaku poolt kergelt pungilikku
võtmesse keeratuna

Muusikat tehti ka asjade pihta lüües – üheks efektsemaks
sündmuseks oli paaritunnine trummi-töötuba ümber laagrilõkke.
Kõik soovijad said algteadmised djembe vmm käsitrummi
mängimisest

Trummiasjanduse tark õpetaja Anne

Laagrilõke, mille ümber kogu suguharu trummi lõi
(sõjakisa ja -maalingud jäid seekord ära)

Laagri turvateenistus harjutamas,
ehk “Õndsam on anda kui võtta!”

“Vend Marek on meie seast kõige pikem – las
tema ütleb, kuidas pall sealt ülevalt kätte saada…”

Action teeb näljaseks!

… ja makaronid ruulivad!

Aga keegi pidi ju selle söögi ka valmis tegema… Birgitta ja Ülle
toimkonnas

Kogu toimetamist vedas laagriperenaine Regyta – suured
tänud talle!

Külalisigi käis – siin laulab Eesti tänapäevase gospeli üks
pioneere, ansambel Sela…

… ja siin tantsivad soomlased. Tuleb välja, et ka kirikus
tantsitakse vahel…

Kolm musketäri (jagagu ise ära, kes Athos, Porthos või
Aramis on)

Tüdruk sinises

Lontkõrvadega laagriline