Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik (lüh. EKEK) on aastast 1996 Eestis tegutsev konservatiivne, evangelikaalne, neokatoliiklik ja katoolne anglikaanliku taustaga kirik. Kirikukanooniliselt rajati EKEK 23. juunil 1996. Enne seda oli 20. juunil 1995 loodud Tallinnas Karismaatilise Episkopaalkiriku Usuühing Eestis, mis tutvustas konvergentsiliikumise ideid Eestis. 16.-20. oktoobrini 1995 toimunud Karismaatilise Episkopaalkiriku Piiskoppide Koja koosolek Long Islandil (New York, USA) võttis 1996.a. prioriteediks EKEK rajamise. Osteti kirikuhoone Harkujärvel, mille ehitamist oli korraldanud metseen dr Aino Järvesoo, arhitektiks Jaak Kuriks. Kirikuhoone ehitus toimus 1992-1994, praegugi on ehitus veel lõpetamata.

EKEK on osa Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelisest Osadusest – The International Communion of the Charismatic Episcopal Church – (ICCEC). Karismaatiline Episkopaalkirik pärineb aastast 1992, kui Lõuna-Californias (USA) õnnistati piiskopiks esimene Karismaatilise Episkopaalkiriku piiskop dr Austin Randolph Adler. See 26. juunil 1992 toimunud ordinatsioon tähistab ametlikult uskkonna rajamist. Samal päeval kokkutulnud Karismaatilise Episkopaalkiriku esimene sinod deklareeris, et Karismaatilise Episkopaalkiriku missiooniks on “tuua meieni varakiriku rikas sakramentaalne ja liturgiline pärand, nelipühi vägi ja pühakirja vääramatu tõde ühtses Kristuse Kiriku väljenduses, pakkudes kodu kõikidele kristlastele, kes otsivad elavat, võimsat, energilist ja stabiilset kogudust, milles kasvada armastuses üksteise vastu ja meie tunnetuses ja armastuses Jumala vastu”.

26. juunil 1996.a. Jacksonville’is (Florida, USA) toimunud Karismaatilise Episkopaalkiriku II ülemaailmse konvendi lõpujumalateenistusel määrati isa Heigo Ritsbek Eesti dekaaniks (2001 asendas patriarh Randolph Adler selle Eesti kultuurikonteksti arvestades peavikaari ametinimetusega). 14. septembril 1996 pühitseti Harkujärve kirik, järgmisel päeval konfirmeeriti 5 esimest EKEK liiget. Aastast 1996 tegutseb EKEK esimese kogudusena Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus, mille rektoriks on 2011. aastast isa Thomas Eriste. Aastast 1997 tegutseb EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase kogudus (vikaariks isa Thomas Eriste) ja aastast 2004 (ametlikult rajatud 27.05.2006) EKEK Tartu Püha Risti kogudus (ilmikvikaariks Rutti Proosa). 20. septembril 1997 toimus Põlvas EKEK Esimene Rahvuslik Konvent, neid on peetud igal aastal.

EKEK liikmeskonda kuulub ligi 300 liiget 3 koguduses. Ülemaailmselt kuulub Karismaatilisse Episkopaalkirikusse ligi 30 riigis (sh. USA, Filipiinid, Hongkong, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Portugal, Puertoriiko, Hispaania, Keenia, Uganda, Läti, Brasiilia, Kostariika, Suurbritannia, Burundi, Sudaan, Ruanda, Tansaania, Kanada, Monaco, Jaapan jt) enam kui 1200 kogudust rohkem kui ühe miljoni liikmega, 75 % liikmeskonnast on Aafrikas, kõige enam on ICCEC liikmeid Ugandas – üle 400 000. ICCEC suurim kogudus on Püha Kolmainsuse kogudus Recifes Brasiilias enam kui 7000 liikmega, sellele järgneb Kuningas Kristuse kogudus Manilas Filipiinidel 4000 liikmega. Ülemaailmselt juhivad ICCEC tööd 41 piiskoppi.

Karismaatiline Episkopaalkirik kasutab anglikaani kiriku palveraamatut “The Book of Common Prayer”, tal on apostellik suktsessioon nii anglikaani kiriku, rooma-katoliku kiriku kui ka vanakatoliku kiriku liini kaudu. Karismaatiline Episkopaalkirik ei ordineeri vaimulikuametisse naisi. EKEK vaimulikkonda kuulub praegu 3 meest. Kuigi EKEK on Eesti uusimaid kristlikke liikumisi, on ta olemuselt üsna iidne. EKEK tugineb mitte ainult 16. saj. Inglise reformatsioonile, vaid ka 4.—7. saj. kristluse traditsioonidele. EKEK tunnistab seitset sakramenti (ristimine, armulaud, piht, konfirmatsioon, ordinatsioon, abielu, haigete võidmine), konfirmeerida ja ordineerida võivad ainult piiskopid. Vaimulikkond on kolmeastmeline: piiskopid, preestrid ja diakonid. Piiskoppide hulgas on kaks astet — peapiiskopid ja piiskopid –, kellel on ühesugune ordinatsioon. Ühesugune ordinatsioon on ka preestritel (kes vastavalt oma kogudusliku töö statuudile tegutsevad rektorite, küreede või vikaaridena), kanoonikutel (piiskopi alluvuses olevad kirikliku administratsiooniala spetsialistid või erilise misjoniülesande saanud preestrid) ja dekaanidel (piiskopliku katedraali esipreestrid või mingi piirkonna ülevaatajad-preestrid, Eestis peavikaari nime all). Piiskopi alalise saatjana teenivat preestrit nimetatakse ülemdiakoniks, selletõttu ei kuulu ülemdiakon diakonite hulka, vaid ta on preester. Piiskopid on vaimuliku töö ülevaatajad, preestrid teenivad kogudusi vaimulikena, pidades armulauajumalateenistusi ja andes absolutsiooni, diakonid abistavad piiskoppe ja preestreid vaimulikus töös.

Aastast 1997 antakse EKEKs välja ajakirja RISTIINIMENE (ilmunud 7 numbrit), igal aastal ilmub kirikukalender. 2002-2006 oli EKEK Eesti Kirikute Nõukogu vaatleja-liige, 16. märtsist 2006 on EKEK Eesti Kirikute Nõukogu täisõiguslik liige. Eesti Kirikute Noortenõukogu juhatuse töös osaleb aktiivselt EKEK esindajana Kaija Pruel. 24. detsembril 2003 toimus Harkujärve Stefanose kirikust jõulujumalateenistuse ülekanne Vikerraadios ja Klassikaraadios. Novembris 2005 ja detsembris 2007 toimusid Harkujärve kirikust jumalateenistuse ülekanded Eesti Televisioonis. Suhted teiste konfessioonidega on väga head, jaanuaris 2006 toimus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus allianssmissa, kus jutlustas ja andis edasi absolutsiooni ning ütles õnnistussõnad rooma-katoliku kiriku Eesti piiskop Philippe Jourdan.

EKEK peab iga-aastaseid kiriku kokkutulekuid – konvente ning suvelaagreid; samuti vaimulike kokkutulekuid clericus’i. Kirikul on aktiivne noortetöö ning osaduslik elu.