Möödunud esmaspäeva õhtul sattus Karismaatilise Episkopaalkiriku esimene patriarh, kiriku rajamise juures olnud peapiiskop Randolph Adler, südamepuudulikkuse tõttu haiglasse. Palun palvetage peapiiskop Adleri, tema abikaasa Betty ja nende perekonna pärast!

Isand Jaan Rapp raporteerib….

Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (omadele EKEK) järjekordne suvine laager on ajalooks saanud. Nagu juba tavaks kujunenud, toimus see ka tänavu Pärnumaal Uulus: vanas luteri kirikus ja selle ümber asuvas kämpingus.

Avapauk anti reedel, 29. juulil. Saabujaid võttis vastu mõnevõrra uje Lisette, kes aga kõik saabunud (kokku käis laagrist kolme päeva jooksul läbi 30 inimest) kindlakäeliselt edasi juhatas. Nagu ühele tõelisele laagrile paslik, avati laager piduliku lipuheiskamisega. Avasõnad ütles isa Thomas. Tema juhtimisel kulges ka samal õhtul toimunud laagri 1. missa.

Söögi eest hoolitses tõhus mees-naiskond eesotsas Regytaga, kelle olukord just kadestamist väärt polnud. Vahetult enne laagri algust oli nimelt toitlustaja teatanud, et eelistab toitlustada hoopis Valgamaal Käärikul toimuval üritusel viibijaid. Samas peab tõdema, et minu meelest pole veel kunagi varem laagris nii palju ja nii head süüa saanud: oli tunda, et see oli tehtud suure Armastusega.

Õhtune filmielamus «The Gods Must Be Crazy» pakkus hämmastavat segu sügavast elutarkusest ja elutervest huumorist. Homeerilist naeru jagus pikaks ajaks, mõtteainet veel kauemaks …

Laupäevase päeva tipphetkeks kujunes fotojaht. Taoline üritus toimus laagri ajaloos kolmandat korda. Kui varem on tulnud lavastada stseene Piiblist, siis sedapuhku teatas Kaido Kikkas alias Kakk, et mõned raamatud vajavad hädasti illustratsioone. Kolm võistkonda asuski nende nimel vaeva nägema.

Õhtusel kokkusaamisel oli igal osalejal üks hääl tulemuste hindamiseks. Võitis pildike “Kevadest”, kus kuri köster süüdimatut Joosep Tootsi udjada üritab – seda Raja Teele juuresolekul. Parima peosatäitja preemia läks Johannesele Saalomon Vesipruuli kehastamise eest. Parimaks kõrvalosatäitjaks aga kuulutati doktor Watsoni rollis olnud Emil – Andrease kotti, mida ta seejuures rekvisiidina kasutas, hüütaksegi nüüd teatud ringkondades Watsoni kotiks.

Nopenäpud said uusi meisterdamiskogemusi päikesepitsi ja käepaela-järjehoidja punumisel. Toimusid ka palvused ja missa.

Laagrile tõmmati joon alla pühapäeval. Tõdeti, et tuleval aastal loodetakse taas Uulus kokku saada.

(lisaks võib Kaku lühimuljed leida siit ning portsu Erle tehtud laagrifotosid siit)