… ja veel mitu muud perekond Eriste tähtpäeva takkapihta leidis ühistähistamist täna Pärnu-Jaagupi kirikumõisas.
Parafraseerides klassikuid: “Kui Kakk ja Kiisu Pärnu-Jaagupisse jõudsid, oli pidu juba alanud”. Pererahvas ja peojuhiks ülendatud pikk vend Marek (kes nägi oma mustas ülikonnas üsna väga tsiviliseeritud välja) võtsid meid uksel vastu. Saalis oli pika laua taga kenake seltskond, enamik nägusid olid muidugi “oi-sina-ka-siin” ehk EKEK rahvas, lisaks veel päevakangelaste sugulased ja sõbrad. Mõnus kodune olemine, umbes nagu kääbikute perepidu “Sõrmuste isandast” (proportsionaalselt ehk siiski nii palju ei söödud…).
Veidi aja pärast utsitas Marek kõiki järgemööda end tutvustama ning rääkima ka, mispidi keegi pererahvast tunneb. Kahju, et keegi ei taibanud seda salvestada – oleks saanud päris muheda Smuuli stiilis kommentaariumi (kirikuinimeste stereotüübist, igavatest hallidest hiirekestest, tundus asi üsna kaugel olevat).
Mõnda aega peale tutvustusringi lõppemist jätkus laua ääres enesetäiendamine, siis aga kuulutas Marek välja viktoriini (no mis üritus see on, kus Marek kohal on ja viktoriini ei toimu?), seekord siis perekond Eriste eri ehk “101 fakti Kaidost ja Regytast”. Muu hulgas saime ka teada, et isa Thomas tahtis nooruses treeneriks saada ja et kana ei ole loom (viimane väärt fakt selgus küsimusest, milliseid loomi pere omal ajal pidas). Viktoriini saatis saatemuusikana Mareki “Synthesizer Hits” -plaat – “Chariots Of Fire”, “Axel F.” ja teised klassikud. Päris sobilik taust.
Võitis muidugi võistkond, kes kõige enam siseinfot valdas (isa Heigo, Ülle, Ulvi, Kaija ja Riho) ja kellel viisakat nime polnudki – isa Heigo võttis enda tiimile nime asemel matemaatilise valemi, mis iga küsimusega pidevalt muutus (umbes nagu popstaar Prince, kes üksvahe oma nime kirjutada ei lubanud). Võidukale lõpule järgnes plaadilt tulev Queeni “We Are The Champions”, mida võitjad kõvasti (ja eri määral valesti) kaasa möirgasid.
Mõningase söögipausi järel jätkus kava kingituste avamisega. Pakkidest tuli välja igat sorti eluks vajalikke asju ning kaartidelt ridamisi häid soove. Järgnenud kohvi- ja koogiringi taustaks lasi Marek erinevat rokiklassikat ning šeikis toolil istudes “Let’s Twist Again”-ile kaasa. Mõni aeg hiljem kulmineerus kreiside tegevuste jada viiemehelise rühma (incl isa Heigo) poolt rahva ees tantsitud kreekapärase sirtakiga. Oli vist, mida vaadata…
Enne lahkumist võttis kogu seltskond ringi ja palus üksteisel kätest kinni hoides meieisapalvet. Ilus lõpp toredale õhtule.
Summa summarum: tänud kõigile korraldajatele ja osalejatele ning lisaks muidugi kuhjaga kõiksugu häid asju isa Thomasele ja tema perele!