28. veebruaril 2006 viibis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek audientsil Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliidi Stefanuse juures. Audientsi teemaks oli EKEK edasine töö Eesti Kirikute Nõukogus ja oikumeeniline ühtsus. Dr Heigo Ritsbek tänas metropoliiti isa Thomas Eriste võimaluse eest õppida Püha Platoni seminaris ning heade suhete eest EAÕK ja EKEK vahel. Metropoliit Stefanus andis isiklikult EKEK peavikaarile üle oma koostatud palve EAÕK poolt Eesti Evangeelse Alliansi koostatavasse palveteemade dokumenti, mis saadetakse kõikidesse Euroopa riikidesse 2007.a. alliansspalvenädalaks.

Taas paneme oma teadmised proovile:
1. Millises riigis on pühapäeval kõige varasem Karismaatilise Episkopaalkiriku missa?
2. Millises mõttes on Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kogudus ainus Karismaatilise Episkopaalkiriku kogudus Euroopas?
3. Mis on maailma suurima Karismaatilise Episkopaalkiriku koguduse rektori abikaasa nimi? Palju on neil lapsi ning mis on nende nimed?

26. veebruaril toimus Tallinna Toomkirikus mälestuspalvus, kus tähistati EELK peapiiskop Jaan Kiiviti sen 100. sünniaastapäeva. Mälestuspalvusel avati Aapo Puki poolt loodud portreemaal peapiiskop Jaan Kiivit sen. Paljude oikumeeniliste külaliste seas osales mälestuspalvusel ka EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek.

22. veebruaril 2006.a. toimus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus EKEK vaimulike II clericus aastal 2006, kus tehti plaane 2006.a. peamiste ettevõtmiste kohta EKEKs. Aasta 2006 on EKEK 10 tegevusaasta tähistamise aasta. 2006.a. esimene clericus toimus 2. jaanuaril enne allianssmissat, kus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus jutlustas rooma-katoliku kiriku piiskop Eestis Philippe Jourdan. Järgmine clericus peaks toimuma märtsi teisel poolel.

21. veebruaril 2006 viibis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek audientsil Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse juures metropoliidi kantseleis Tallinnas. Audientsil osales lisaks Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliusele veel MPEÕK poolt preester Toomas Hirvoja. Mainitud audients oli seotud EKEK staatusega Eesti Kirikute Nõukogus ning oikumeeniliste suhetega Eestis.

(1) Millistes riikides on meie kiriku ametlikuks nimetuseks – Igreja Episcopal Carismatica? (2) Protsessioonis altari ette ei ole Manila Kuningas Kristuse kirikus mitte kõige ees tuurifer. Miks? Vastused kommentaaridesse palun!

13. – 18. märtsini 2006 toimub taas Karismaatilise Episkopaalkiriku Piiskoppide Koja kokkutulek – sedakorda Püha Peaingel Miikaeli Katedraalkirikus San Clemente’is Californias USAs, kus on ka meie kiriku ülemaailmne keskus ja patriarhi residents.

1. märtsil 2006 algab kirikuaastas suure paastu algus tuhkapäevaga. Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus toimub tuhkapäeva missa kolmapäeval 1. märtsil kell 19.00 ja Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduse kabelis toimub tuhkapäeva missa kolmapäeval 1. märtsil kell 18.00.

Anno Domini 2006 tähistab EKEK kümmet tegevusaastat. Esitame mõnedele meie seast, kes enamiku sellest kümnendist EKEK osaduskonnas olnud, viis küsimust – tagasivaates möödunud ajale.

K: 2006 möödub kümme aastat EKEK tegevuse algusest Eestis. Kas Sinu arvates on EKEK selle aja jooksul muutunud palju või vähe? Milles on need muutused olnud?
V: On muutunud küll, aga kuidas, seda on raske väga täpselt öelda. Eelkõige olen ma ise muutunud. Aga kindlasti on ka Kirik muutunud. Pärnu koguduses oleme muutunud liturgiliselt ja teadlikkuses: s.t. kuidas teha ja mida ning miks teha. Oleme kasvanud Jumalas. Meie teadlikkus on kasvanud, mitte Kirik pole oma olemuses muutunud. Kõik, mis elab – see muutub ajas ja ruumis.

K: Mitmed inimesed väidavad, et EKEK rõhutab katoolsust, varakiriklikke väärtusi, mis on ju olemas ajaloolistes kirikutes Eestis. Milleks veel eraldiseisev EKEK?
V: Miski ei sünni tühjale kohale – kindlasti on olnud konkreetne vajadus EKEK järele. See pole mingi kunstlik kavatsus olnud midagi uut omamoodi teha. Järelikult on olnud kirikuloos lünk ja vajadus. Jumal on lasknud sündida sellel tööl ning seda ka eriliselt õnnistanud.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on inimeste positiivsed hinnangud meie Kiriku kohta?
V: Tullakse tihti ütlema, et meie keskel tuntakse end hästi. Tihti on raske inimestel samas seda kõike sõnastada. Eriti oluline on see, et inimestel on kaasateenimise võimalus. Eriti vabakirikliku taustaga inimestel on see arusaam: me saame kaasa teenida, samas pole me millekski kohustatud. Pärnus käivad mitmed inimesed meie teenistustel, et regulaarselt saada osa Kristuse Ihust ja Verest. Vajadus armulaua järele toob nad meie juurde.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on negatiivsed arvamused meie Kiriku kohta?
V: Eelkõige liturgia, mõne jaoks tundub see ebavajalik. Mida plussina tuuakse, tuuakse ka miinusena.

K: Sina oled meie Kiriku liige olnud 9 aastat. Milline või milles on olnud Sinu elus suurim või suurimad muudatused vaimulikult selle aja jooksul?
V: Minu suhe Jumalaga on muutunud teistsuguseks, olen edasi kasvanud. Kui oleksin mingis muus kirikus olnud, oleks kasv samuti kindlasti toimunud. Aga praegu olen õppinud tunnetama just Jumala pühadust ja Jumala suurust. Sügavust on tulnud juurde minu suhtumises Kirikuse ja kiriklikku ellu.

Kes tahab EKEK veebil (ja ka paljudel teistel) pidevalt silma peal hoida, ilma et seda pidevalt veebilehitsejas lahti peaks tirima, võiks kasutada sellist toredat võrguteenust nagu uudisevood. Nii saab koostada endale huvipakkuvate uudiste komplekti – näiteks Kakk loeb selliselt pidevalt Päevalehte, Postimeest, suurt hulka IT-portaale ning mitmeid huvitavaid võrgupäevikuid (bloge ehk ajaveebe). Sel teemal soovitaks lugeda üht Kaku vastavat loengut.

Kes EKEK veebi vaatab, leiab ekraani allservast kaks viidet – sissekannete RSS ja kommentaaride RSS. Nende viidete kaudu saabki veebis toimuvat jälgida. Teiseks vajalikuks komponendiks on uudiselugemistarkvara – neid on võrgust saadaval paljusid, enamik täiesti tasuta. Ise kasutan Liferea’d, kuid see on olemas vaid Linuxile. Teistele soovitan RSSOwli, mida saab kasutada nii Linuxil, Macil kui Windowsil. Teine käepärane variant on kasutada tuntud otsimootori Google täiendteenust Google Reader, kus saab endale luua veebipõhise uudiselugeja (sobib neile, kes e-posti lugemiseks GMaili kasutavad – keskkond on suhteliselt sarnane).

Uudiselugeja ekraan koosneb tüüpiliselt kolmest aknast (vt. pilti) – vasakul on erinevad uudisevood, mida kasutaja loeb (mõnes programmis, sh RSSOwl-is, on kohe alguses pandud kaasa ports erinevaid voogusid, mida kasutaja saab edaspidi muidugi muuta). Parempoolses ülemises aknas kuvatakse vasakus aknas valitud voo pealkirjad. Kui seal mõnele pealkirjale klõpsata, avatakse vastav uudis parempoolses alumises aknas (mõne voo puhul näidatakse ainult lühikokkuvõtet).

Uudisevoogude lisamiseks tuleb otsida soovitavalt veebilehelt vastav viide (tähistatud enamasti kas “RSS”, “XML”, “Newsfeed” vms) ja kopeerida sealt voo aadress. Seejärel tuleb valida uudiselugeja menüüst uue voo lisamine ja “kleepida” aadress vastavasse lahtrisse.

EKEK uudisevoogude lisamine RSSOwli näeb välja nii:

NB! Kopeerimisel tuleks aadressi eest kustutada osa “feed:”, mis kahjuks mitmed lugemisprogrammid segadusse ajab. Lisaks saab siin määrata, kui tihti programm uusi uudiseid otsib (siin 15 minutit) ja kas ta uuendab uudiseid kohe käima pannes (on startup).

Keda huvitavad ainult uudised, kasutagu sissekannete RSSi, keda ka kommentaarid, võib teha oma RSSi kaks erinevat uudisevoogu.