20. – 21. novembrini 2007.a. toimub Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus liturgiakonverents “Harkujärve 2007” teemal ERINEVAD ARMULAUAKAANONID OIKUMEENILISES KONTEKSTIS. Ettekannetega esinevad ülempreester Mattias Palli (EAÕK), praost Enn Auksmann (EELK), preester Toomas Nigola (EELK) ja pastor Priit Gregorios Tamm (EMK). Toimub kelti õhtupalvus, mida juhatab praost Enn Auksmann. Info: peavikaar dr Heigo Ritsbek GSM 50 92 337 või isaheigo@ekek.ee
8. augustil 2007 teenis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek viie loenguga Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse poolt korraldatud suvelaagris Roosta puhkekülas Läänemaal. Isa Ritsbeki ettekanded olid erinevate konfessioonide tekkest ja sellest, miks on nii palju erinevaid kogudusi.
EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek osaleb Eesti Evangeelse Alliansi peasekretärina 29. maist kuni 31. maini 2007 Padua Protestantlikus Teoloogilises Instituudis toimuval Euroopa Evangeelse Alliansi konsultatsioonil “Suhted rooma-katoliku kirikuga”. Konsultatsioonil osaleb 16 inimest – erinevate Euroopa Evangeelsete Alliansside esindajad (Ühendkuningriik, Itaalia, Hispaania, Holland, Norra, Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Iirimaa, Eesti). Konsultatsiooni juhib Euroopa Evangeelse Alliansi peasekretär Gordon Showell – Rogers.
Tuntud varakiriku teoloogia ja jumalateenistuse uurija Robert E. Webber suri oma kodus 27. aprillil pankrease vähki 73 aasta vanusena. Tema 1985.a. ilmunud raamat Evangelikaalid Canterbury radadel oli revolutsioonilise tähendusega liturgilise jumalateenistuse ja evangelikalismi kokkusidumisel. Ta hilisemad raamatud Ancient-Future Faith, Ancient-Future Time, Ancient-Future Evangelism, The Younger Evangelicals, The Divine Embrace jätkasid konvergentsiliikumise tutvustamist. 2006.a. organiseeris ta petitsiooni – ÜLESKUTSE IIDSELE EVANGELIKAALSELE TULEVIKULE, kus kirjeldatakse “jumalikult inspireeritud piibellikku lugu Jumala tegutsemisest ajaloos.” Webber kirjutas kokku üle 40 raamatu jumalateenistuse kohta. Robert Webberit jäävad leinama abikaasa ja 4 last ning 7 lapselast.
3. veebruaril 2007 toimus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus EKEK 2007.a. esimene clericus – vaimulike kokkutulek. Üheskoos vaadati tagasi EKEK tegemistesse AD 2006 ning arutati plaane seoses 2007.a. suvelaagri, konvendi jt üritustega ning käsitleti mitmeid teisi kirikuelu küsimusi. Hommikupalvuse pidas EKEK Pärnu Püha Apostel Barnabase koguduse vikaar isa Thomas Eriste.
13.- 16. veebruarini 2007 toimub San Clemente’s Kalifornias sealses patriarhi kirikus – Püha Miikaeli katedraalis – USA Piiskoppide Koja koosolek. Esmakordselt esitab oma aruande teoloogiline komisjon – selle aruande esitab komisjoni eesotsas olev piiskop dr David Simpson (kohal on peapiiskop Craig Bates’i kutsel ka teoloogiakomisjoni kuuluv kanoonik dr Mark Pearson). Teoloogiakomisjoni ainsaks liikmeks väljaspool USA-d on praegu EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek.
3. veebruaril 2007.a. toimub Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus EKEK esimene 2007.a. clericus.
6. jaanuaril 2007 suri Jacksonville´s (Florida, USA) tuntud ja väljapaistev Karismaatilise Episkopaalkiriku teoloog ning preester dr Rick Hatfield. Mälestusmissa toimub Jacksonville`i Messia Karismaatilises Episkopaalkirikus 10. jaanuaril 2007 peapiiskop Charles Jones`i juhtimisel. Osalevad piiskop electus David Simpson ning paljude koguduste preestrid. Krematsioonmatus toimub hiljem.
IN MEMORIAM –
KANOONIK DR RICK HATFIELD + 06.01. 2007
EKEK peavikaar isa Heigo Ritsbek on valitud Karismaatilise Episkopaalkiriku Piiskoppide Koja teoloogiafoorumi liikmeks. Foorumit juhatab piiskop electus David Simpson; foorumisse kuuluvad lisaks dr Ritsbekile veel kanoonikud David Almond, Glenn Davis, Rick Hatfield (+ 06.01.2007), Mark Pearson ja preestrid Dan Eddy, Phil Pelikan ja Ken Tanner. Teoloogiafoorumi ülesandeks on Piiskoppide Koja nõustamine teoloogilistes küsimustes.
(originaal on siin)
Selle aasta EKEK kirikulaagris näitas isa Heigo rahvale USAst toodud filmi (psst, igasugused kopiraiditropid hakkavad seda kuuldes pröökama!) Martin Lutherist. 2003. aasta toode, valminud kuuldavasti mitmete luterlike organisatsioonide tellimusel ja levivat piiratud tiraažis.
Kuid film on hea. Tõsi, tegu on kahtlemata romantiseeritud käsitlusega suure usureformaatori elust (paralleeli võib tõmmata Franco Zeffirelli 1972. aasta looga Assisi Franciscuse elust “Brother Sun, Sister Moon”) ning eks natuke on ka tendentslikkust näha (kes maksab, tellib muusika), kuid mitmedki ajaloolised detailid (kasvõi kuulus tindipotivise kiusava saatana pihta) on sisse toodud ning tulemuseks on kaasahaarav pilt omaaegse Püha Saksa Rooma Riigi ajast. Kogu selle suurejoonelisuses (vürstide ja kardinalide elu-olu), romantilisuses (Martini põgenemine Wormsist, nunnade põgenemise korraldamine tünnide sees ning hilisem abielu Katharina von Boraga) ja jubeduses (talurahva troostitu elu ning hilisema talurahvasõja metsikused mõlemalt poolelt).
Joseph Fiennes peaosas on väga hea, lisaks on näitlejateansamblis sir Peter Ustinov (Saksi vürst Friedrich Tark) ja Alfred Molina (kurikuulus indulgentsiärikas Johann Tetzel), tore on ka Claire Cox Katharinena ning Bruno Ganz Martini vaimuliku kasuisa Johann von Staupitzina (kes jääb vaieldamatult positiivse tegelasena ometi katoliiklaseks – muidu kipub katoliiklus saama kergelt musta märki külge) ja Marco Hofschneider Martini pikaajalise kaaslase Ulrichina, kes lõpus paraku katoliiklaste poolt ärapõletamise läbi kurva otsa leiab. Targa vastalise Girolamo Aleanderina teeb tugeva näitlejatöö Jonathan Firth.
Ajaloolisi küsitavusi otsimise korral ilmselt siiski leiab. Mõnes kohas on kronoloogia natuke paigast (ajalooline Martin oli vist jupp maad vanem kui filmis). Ehkki Martini inimlikud nõrkused on filmis kajastatud (kasvõi too tindipotilugu), on üle libisetud mõnest seigast, mis tänase vaataja jaoks kangelase portreega ei sobi. Kasvõi ajaloolise Martini soovitus mässavad talumehed marutõbiste penidena mättasse lüüa.
Aga ikkagi – see on hea film. Täiesti vaadatav ka ilma igasuguse teoloogiahuvita kui korralik ajalooline draama, detailide tundmine annab muidugi palju juurde. Võiks ju ka soovitada koolide usundiõpetuse ja ajaloo lektüüriks – kuid ei, äkki hakkab mõni ärksam tüüp seda nähes religiooni vastu sügavamat huvi tundma… Aga Kakk võtab millalgi kätte ja tellib selle kusagilt ära. Zeffirelli Franciscuse-looga koos.