2007.a. allianssteemad Euroopale Eestist

Euroopa Evangeelse Alliansi juhtkond tegi austava ning erakordse ülesande Eesti Evangeelsele Alliansile (EEA) – valmistada ette 2007.a. alguse alliansspalvenädala teemad ning tekstid sellega seoses. EEA peasekretär, EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek koostas EEA palvel üldteemad, päevateemad, üldise kontseptsiooni ning lektsionaariumi pühakirjade tekstid kõikide päevade jaoks. EMK Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Gregorios Tamm koostas iga päeva jaoks lühikommentaari ning EEA liikmeskirikute ja kaasatöötavate kirikute juhid ning esindajad koostasid palved iga päeva jaoks. Palved koostasid peapiiskop Andres Põder (Eesti Evangeelne Luterlik Kirik), metropoliit Stefanos (Eesti Apostlik Õigeusu Kirik), piiskop Philippe Jourdan (rooma-katoliku kirik), piiskop Ago Lilleorg (Eesti Kristlik Nelipühi Kirik), superintendent Taavi Hollman (Eesti Metodisti Kirik), pastor Meego Remmel (Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit), peavikaar dr Heigo Ritsbek (Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik) ja pastor Janek Pallase (Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liit). Eesti Evangeelse Alliansi poolt koostatud palveteemad koos soovitavate tekstide ning kommentaaridega saadetakse kõikidesse Euroopa riikidesse, kus neid kasutatakse rahvuskeeltesse tõlgituna 2007.a. alliansspalvenädalal 7.-14. 01. 2007.

Isa Jaanus Kanguri uued kohustused

Isa Jaanus Kanguri teenimisele vanglakaplanina Tallinnas, EKEK Tartu Püha Risti koguduse rektorina ja EKEK Harkujärve Püha Esimärter Stefanose koguduse küreena on lisandunud kohustused Eesti Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse juhatuse liikmena ja Good News Jail and Prison Ministry Eesti asedirektorina ning Rahvusvahelise Vanglakaplanite Assotsiatsiooni Euroopa täitevsekretärina.

EKEK peavikaar külastas metropoliit Stefanust

28. veebruaril 2006 viibis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek audientsil Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku metropoliidi Stefanuse juures. Audientsi teemaks oli EKEK edasine töö Eesti Kirikute Nõukogus ja oikumeeniline ühtsus. Dr Heigo Ritsbek tänas metropoliiti isa Thomas Eriste võimaluse eest õppida Püha Platoni seminaris ning heade suhete eest EAÕK ja EKEK vahel. Metropoliit Stefanus andis isiklikult EKEK peavikaarile üle oma koostatud palve EAÕK poolt Eesti Evangeelse Alliansi koostatavasse palveteemade dokumenti, mis saadetakse kõikidesse Euroopa riikidesse 2007.a. alliansspalvenädalaks.

Jaan Kiivit seeniori 100 sünniaastapäev

26. veebruaril toimus Tallinna Toomkirikus mälestuspalvus, kus tähistati EELK peapiiskop Jaan Kiiviti sen 100. sünniaastapäeva. Mälestuspalvusel avati Aapo Puki poolt loodud portreemaal peapiiskop Jaan Kiivit sen. Paljude oikumeeniliste külaliste seas osales mälestuspalvusel ka EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek.

Harkujärvel toimus II clericus aastal 2006

22. veebruaril 2006.a. toimus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus EKEK vaimulike II clericus aastal 2006, kus tehti plaane 2006.a. peamiste ettevõtmiste kohta EKEKs. Aasta 2006 on EKEK 10 tegevusaasta tähistamise aasta. 2006.a. esimene clericus toimus 2. jaanuaril enne allianssmissat, kus Harkujärve Püha Esimärter Stefanose kirikus jutlustas rooma-katoliku kiriku piiskop Eestis Philippe Jourdan. Järgmine clericus peaks toimuma märtsi teisel poolel.

EKEK peavikaar külastas metropoliit Korneliust

21. veebruaril 2006 viibis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek audientsil Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse juures metropoliidi kantseleis Tallinnas. Audientsil osales lisaks Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Korneliusele veel MPEÕK poolt preester Toomas Hirvoja. Mainitud audients oli seotud EKEK staatusega Eesti Kirikute Nõukogus ning oikumeeniliste suhetega Eestis.

Viis küsimust : vastab Kaija Pruel

Anno Domini 2006 tähistab EKEK kümmet tegevusaastat. Esitame mõnedele meie seast, kes enamiku sellest kümnendist EKEK osaduskonnas olnud, viis küsimust – tagasivaates möödunud ajale.

K: 2006 möödub kümme aastat EKEK tegevuse algusest Eestis. Kas Sinu arvates on EKEK selle aja jooksul muutunud palju või vähe? Milles on need muutused olnud?
V: On muutunud küll, aga kuidas, seda on raske väga täpselt öelda. Eelkõige olen ma ise muutunud. Aga kindlasti on ka Kirik muutunud. Pärnu koguduses oleme muutunud liturgiliselt ja teadlikkuses: s.t. kuidas teha ja mida ning miks teha. Oleme kasvanud Jumalas. Meie teadlikkus on kasvanud, mitte Kirik pole oma olemuses muutunud. Kõik, mis elab – see muutub ajas ja ruumis.

K: Mitmed inimesed väidavad, et EKEK rõhutab katoolsust, varakiriklikke väärtusi, mis on ju olemas ajaloolistes kirikutes Eestis. Milleks veel eraldiseisev EKEK?
V: Miski ei sünni tühjale kohale – kindlasti on olnud konkreetne vajadus EKEK järele. See pole mingi kunstlik kavatsus olnud midagi uut omamoodi teha. Järelikult on olnud kirikuloos lünk ja vajadus. Jumal on lasknud sündida sellel tööl ning seda ka eriliselt õnnistanud.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on inimeste positiivsed hinnangud meie Kiriku kohta?
V: Tullakse tihti ütlema, et meie keskel tuntakse end hästi. Tihti on raske inimestel samas seda kõike sõnastada. Eriti oluline on see, et inimestel on kaasateenimise võimalus. Eriti vabakirikliku taustaga inimestel on see arusaam: me saame kaasa teenida, samas pole me millekski kohustatud. Pärnus käivad mitmed inimesed meie teenistustel, et regulaarselt saada osa Kristuse Ihust ja Verest. Vajadus armulaua järele toob nad meie juurde.

K: Väljaspool meie kirikut – EKEKd – millised on negatiivsed arvamused meie Kiriku kohta?
V: Eelkõige liturgia, mõne jaoks tundub see ebavajalik. Mida plussina tuuakse, tuuakse ka miinusena.

K: Sina oled meie Kiriku liige olnud 9 aastat. Milline või milles on olnud Sinu elus suurim või suurimad muudatused vaimulikult selle aja jooksul?
V: Minu suhe Jumalaga on muutunud teistsuguseks, olen edasi kasvanud. Kui oleksin mingis muus kirikus olnud, oleks kasv samuti kindlasti toimunud. Aga praegu olen õppinud tunnetama just Jumala pühadust ja Jumala suurust. Sügavust on tulnud juurde minu suhtumises Kirikuse ja kiriklikku ellu.

Koguduste arv mõnedes Eesti kirikutes

Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul on 165 kogudust, Eesti Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidul on 84 kogudust, Eesti Apostlikul Õigeusu Kirikul on 59 kogudust, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikul on 32 kogudust, Eesti Kristlikul Nelipühi Kirikul on 28 kogudust, Eesti Metodisti Kirikul on 26 kogudust, Eesti Adventistide Koguduste Liidul on 19 kogudust, Eesti Vanausuliste Koguduste Liidul on 11 kogudust, Rooma-katoliku Kirikul Eestis on 8 kogudust, Eesti Evangeelsete ja Vabakoguduste Liidul on 5 kogudust, Eesti Karismaatilisel Episkopaalkirikul on 4 kogudust, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Nelipühalaste Liidul on 3 kogudust.