Rubriik: EKEK

Juhan kirjutas 20.07.15 niimoodi:

Eestimaa suveaeg annab meie maale uue hingamise. Paljudes kohtades toimuvad erinevad festivalid, andes tugeva suveaegse hõngu ja kohati muutes neid paiku tõmbekeskusteks. Juba kolmeteistkümnendat korda on pisike Lääne-Eesti asula nimega Uulu see paik, kuhu koguneb üks osa Jumala rahvast – Uulust on saanud selle rahva “kindel linn ja varjupaik”. Seal toimub EKEK suvelaager, kuhu seekordki saabus rahvast nii lähemalt kui kaugelt.

Esimese ettevõtmisena seati öömajad korda. Samaaegselt ka kirikuruum – nii sakraalsed esemed ja armulauariistad kui ka pillimeeste tehnika leidsid järgnevaks kolmeks päevaks oma õige asukoha.

Saabuval õhtutunnil koguneti esimeseks keldi palvuseks, mida juhtis isa Thomas Eriste. Seejärel võidi päikesepaistelisel õhtul vabas õhus laua ümber istuda ja keha kinnitada. Aga hilisõhtul meeli lahutavast ja naermapanevast said osa need, kes juhtusid kuulma Riho Kinksaare muljeid “Nõukogude pärandiga turistist”. Rihole oligi üldkava osa üheks ülesandeks rubriik „Riho riimib ja ruulib“. Seda tegi ta tõepoolest hästi!

Laupäeva varahommikul tegi tiiru ümber laagriplatsi noormees Joosep Mattis, kutsudes inimesi end liigutama Lisette juhtimisel. Selle seltskonna kõige energilisem osavõtja paistis sel hommikul olevat isa Thomas! Pärast hommikusööki algas selle päeva põhiloeng – isa Thomas rääkis liturgilisest jumalateenistusest ning tuletas palju meelde sellist, mis aitab kaasa meie kiriku traditsioonide elavdamiseks. Nõnda, et kõik meeled võiksid olla paremini kaasatud Jumala kiitmiseks ja Tema teenimiseks.

Ennelõunal toimus Riho juhatusel veel küllaltki intensiivne ettevalmistus õhtuseks vespriks. Lauldi psalme, antifone aga ka Taizé laule ning see kõik osutus olema tubliks panuseks õhtusel jumalateenistusel – vespril – mis seekord lõppes erandkorras, kuid sobival kombel Püha Armulauaga.

Kiriku kantor Riho Kinksaar on hakanud väga tähelepanelikult jälgima Inglismaal väljaantud Book of Common Prayer’it, mis on ka aluseks kõikidele EKEK jumalateenistuse vormidele. Riho tunnistab, et erinevaid variante on niivõrd palju, et võimalusi värskendada jumalateenistuse üldist ülesehitust on täiesti võimalik, sest üldtuntud Kiriku pärimused igal juhul omavad konkreetset kohta igas jumalateenistuses. Laupäevase päeva lõpetas vend Juhan mõtisklushetkega („Juhan jämmib ja järeldab“) vioola soolomuusikaga (heliloojad Rolla, Reger, J S Bach, Vichl ja Raid). Muusikapalad vaheldusid Uku Masingu luuletustega. See oli kõigile hea võimalus häälestada endid pühapäevahommikuseks Püha Armulaua liturgiaks.

Vaatamata ilmaennustusele oli pühapäevane päev rõõmus ja päikesepaisteline-vähemalt Uulus. Noored muusikud Johannes, Joosep Mattis ja Aet Marliise tõstsid oma kaunid hääled Jumala kiituseks ja protsetssiooni lauluks, mille sõnad tuletavad meelde, et Jumala rahvas liigub Siioni mäele ja Jeruusalemma linna, kus rõõmsalt kiidetakse oma ainsat Jumalat. Väga tore oli näha noori niivõrd haaratud oma tegevusega ning nende ansamblitunnetus oli tõesti märkimisväärne. Suur tänu nii neile kui ka meeskonna juhile Kaido Kikkasele, kelle tubli panus koguduse muusikategevuse üldpildis oli ja on alati väga tänuväärne. Isa Thomas oma jutluses mainis vajadust ikka ja taas tuua oma ande Jumalale, aga ka üksteise teenimiseks.

Kogu laagri jooksul andiski Jumal kõigile tunda, et sellest mis tundub koguduses pisku, sai seekord isegi paljuks. Jumal teeb imet ning kasvatab ja aitab igaühel leida oma koha Tema teenimise tarvis. Värskelt sündinud vokaalkvartett lõpetas seekordse missa ning rõõm oli tõdeda, et Jumal tuleb meiega kaasa uude algavasse hooaega ning ootame põnevusega kõike, mida Ta tahab täide viia läbi Tema Kiriku.

Suured tänud ka Regytale ja tema meeskonnale, kes niivõrd ustavalt teenivad selles osas, et rahvas saaks kolm korda päevas söönuks. Sellise pühendumisega tuntakse ära, et armastussöömaaeg ei jää kunagi Uulus tulemata.

Ootame Jumala tahte tundmist ja selle mõistmist ning täideviimist nende seas, kes kummardavad ja austavad Teda nii vaimus kui ka tões.