Rubriik: Varia

Kõik, mis mujale ei lähe

Lõppes Patriarhi Nõukogu koosolek

23. veebruaril lõppes Orlandos Floridas (USA) Patriarhi Nõukogu koosolek. Otsustati Patriarhi Nõukoguna edaspidi kord aastas kokku tulla. Järgmine Patriarhi Nõukogu koosolek on 26. – 30. jaanuarini 2009 New Yorgis (New York, USA).

Järgmisel nädalal kogunevad Patriarhi Nõukogu ja USA Piiskoppide Koda

Püha Dismase Ordus Orlandos (Florida) USA-s koguneb 19.- 21. veebruarini 2008 USA Piiskoppide Koda ja 22. – 24. veebruarini Patriarhi Nõukogu. Teemadeks on kiriku ülemaailmne struktuur, ilmikute roll kirikuteenistuses, teoloogilised küsimused, liturgia-alased küsimused, ülemaailmne misjonitöö, kaplaniteenistus, finantsasjad, 2008.a. ülemaailmne konvent jne.  

PATRIARHI LÄKITUS TUHKAPÄEVAKS

Tuhkapäev
Patu palk on surm

Abp Bates in Prayer

 Tuhkapäev meenutab meile meie surelikust ja surma vältimatust. Kui meile tehakse tuhaga ristimärk otsmikule, ütleb diakon või preester:” Sa oled põrm ja saad põrmuks.” Tuhkapäeva liturgia on siiski seotud Kannatus- ja Ülestõusmissündmustega.  Psalmist meenutab meile et meie isa meenutab samuti  isegi meie mässumeelsuses, et meie ei  ole muud kui ” liha, tuuleõhk, mis läheb ära ega tule tagasi.” Ps. 78:39 

Hea on, et Kirik kutsub meid üles hetkeks peatuma ja mõtisklema mitte ainult meie surelikkuse üle, vaid ka selle võitluse üle, mis toimub, kui kohtume patu, maailma ja saatanaga /kurjusega/.  Ristimises oleme me märgitud Ristimärgiga. See märk, tehtud võidmisõliga, pitseerib meid Kristusele kuuluvaiks igavesest ajast igavesti, meenutades meile samal ajal et me osaleme ristilöödud Kristuse elus ja oleme kutsutud võimsasse vaimulikku sõjapidamisse taevastes.  

Tuhkapäeval kutsub Kirik meid üles pühale palve- ja paastuajale. Selline palve ja paast on Kiriku iidseks traditsiooniks. See aeg võimaldab meil Kristuse Jeesuse armastuse valguses pühenduda tõsiselt enese läbikatsumisele ja patutunnistusele, eesmärgiga jõuda meeleparandusele. See on aeg otsida lepitussakramenti (pihti) sest eneseanalüüs tuleb alati teha selle teadmise kindlusega, et meile antakse andeks. See ei ole aeg süüditusteks ja hukkamõistuks, vaid hetk, kui me võime kurta oma patud, teades, et meid armastatakse ja meile andestatakse. Nagu ütleb Johannes:“Kui me ütleme: „Meil ei ole pattu”, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meis. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nõnda et ta annab andeks meie patud ja puhastab meid kogu ülekohtust.”(1.JOH. 1:8-9). Jakoobus kirjutab:”Tunnistage siis üksteisele patud üles ja palvetage üksteise eest, et te saaksite terveks!” (Jak. 5:16) 

Keegi on öelnud: ” me oleme ainult kerjused öeldes teistele kerjustele, kust leida toitu.”  Paastuajal, kui meile tuletatakse meelde meie pattu ja  Kristuse andestust, lubame me ka Pühal Vaimul muuta ja kohandada meie südameid Kristuse armastava südame sarnaseks. Paastuaeg motiveerib meid täitma suurt misjonikäsku. see kinnitab meile, kes me osaleme Kristuse Jeesuse lepitustöös, et Kiriku esmane missioon on lepitamine. (2. Kor. 5:19 “kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna.”) Kiriku sõnum on , et Jumal armastab meid ja on väljendanud oma armastust Ristil. (Ro 5:8 “Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.”) 

Kogu paastuaja vältel peaks meie eestpalves olema Kristuse armastuse suurenev avalikuks saamine, mis  süütaks ja uuendaks meis igatsust evangeeliumi kuulutamise järele. 

Niisiis peaksime me kuuletuma Kirikuisade kutsele kui nad kutsuvad meid üles pühimale paastule. See on meie kõrvadele hea uudis. See on sõnum, mis tuletab meile meelde  meie elu lühidust, meie pattude tõelisust  ning Jumala armastuse uskumatust ja imepärasust, mida ta ilmutas meile Ristil ja ülestõusmises ning mida kuulutatakse igal Pühal Armulaual. 

Tema armu all

Craig W.Bates

Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelise Osaduse Patriarh

PATRIARHI LÄKITUS PAASTUAJAKS 2008

Me oleme maailma valgus.

“Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.” — Psalm 41.1

Ilmumisaja võimsate päevade teemad tegelevad valguse tulekuga pimeduse keskele. See valgus ei ole vaid mitte ühe inimgrupi jaoks, vaid kõikide inimeste jaoks igal pool.  Algusest peale oli evangeelium eksklusiivne selles, kuulutati väga lihtsalt et Jeesus on tee, tõde ja elu ja et mitte keegi ei saa tulla Isa juurde väljaspool Jeesust. Samas oli evangeelium ka inklusiivne, sest seda religiooni ei esitatud mingi kindla rühmituse või etnilise grupi usuna. See saladus, mis oli peidetud sai avalikuks Kristuses ja ristil purustati kõik vaheseinad.

Lepituse teenistus on mõlemat: tuua Kristuse andestuse sõnum inimkonnale ja tuua inimkond ühtsesse Jumala perekonda. Seda teeme me maailmale valguseks olemisega – Tema valguseks olemisega. Kõige enam saab see nähtavaks kui me läheme haigete, vaeste, sõltuvuses olijate, näljaste, kodutute, võõraste ja vangide keskele. Kogu vaimulik teenimine on nn turuplatsi teenimine – kui me kuuletume Suurele Misjonikäsule (Mt 28:19 jj). Kiriku tegevus ei ole mitte “kirikut teha”, vaid lepitusesõnumi kuulutamise kaudu Jumala Kuningriiki edendada.

Alles hiljuti elasid ema Teresa Calcutta’st ja ta Halastuse Õed välja seda Kristuse avalikukssaaamist. Ema Teresa läks ühte maakera kõige vaesematest kohtadest linna, mis oli pühendatud surma ebajumalannale. Ilma vahenditeta ja ilma toetusgrupita Kiriku poolt mõjustas see naisteosadus inimesi üle terve maailma. Terve maailm kuulis tema uskumatutes halastustegude kaudu Jeesuse Kristuse armastusest. Ema Teresa ei olnud sotsiaaltöötaja ega ka mitte heategevusega tegutseja. Ema Teresa oli nunn, kes otsis eelkõige Jeesust ja tema suhtest Jeesusega pühakirja ja sakramentide kaudu läks ta välja kuulutama Jeesusest kõige vähemateni.

See on meie kutse kas oleme Eestis, Lätis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Ugandas, Suurbritannias, Sudaanis, Filipiinidel, Hongkongis, Keenias, Kanadas, Tansaanias Burundis, Ruandas, Ühendriikides, Libeerias või Kongos. Nendele maadele on meid asetatud selleks, et tuua valgus kõikide rahvasteni, rassideni, etniliste gruppideni ja suguharudeni. Nendes paikades saab Jumala Sõna ja Sõna kuulutamine kinnitatud imetegude ja imetähtedega. See ei ole mitte ainult kutse Karismaatilisele Episkopaalkirikule, see on kutse tervele Kirikule.

See pühapäev on ilmumisaja viimane pühapäev ja kolmapäeval 6. veebruaril alustame me Suurt Paastuaega ettevalmistusena pühale nädalale ja Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Suurele Pühitsemisele. Paastuaja paast koos teiste paastuaja vaimulike distsipliinidega tuletab meile meelde meie pidevat meeleparanduse vajalikkust. See on aeg, kus me lubame Pühal Vaimul uuendada meie meeli vastavalt Kristuse meelsusele. Niisiis tuleme me kahetsevate südametega Tema armu juurde elu muutmiseks.

See muutus meie juures ei ole mitte selles, et me muutume “paremateks inimesteks” vaid enam ja enam Kristuse sarnaseks. Me peame olema valgus. 

Astudes sellesse uude kutsumusse mu elus olen ma ülevoolavalt täidetud selle armastusega, mida olen kogenud meie osaduskonnas. Olen pidevalt kuulnud imedest ja tunnustähtedest. Tegutsevad nii paljud tervendamise ja vabastamise vaimulikud teenistused. Olen kõnelnud meeste ja naistega, kes käivad igal nädalal vanglates ja kogevad seda, kuidas igal nädalal tulevad inimesed usule, kogedes päästet Jeesuses Kristuses. Olen kuulnud kogudustest, kus igal nädalal toidetakse sadu näljaseid. Olen kohanud abielupaare, kes on adopteerinud alkoholismisündroomiga beebisid või on päästnud väikelapsi, neid adopteerides.

Armulauajumalateenistus on Kiriku keskne akt – tulla Jumala troonisaali Kuninga pidusööma-ajale. Armulaud on elumuutev kogemus kohtumisest Jeesusega. Ja kuid meid tuuakse Tema imelisse kohalolekusse ja me võtame vastu Tema Ihu ja Verd siis liturgia lõpus ütleb diakon: “Minge kõike maailma!”

Ilmumisaeg on palju enamat kui aeg jõulude ja ülestõusmispühade vahel. Ilmumisaeg on imeline meeldetuletus maailma täielikust lunastusest, mille saavutas Jeesus Kristus. Kõik tuuakse Tema juurde.

Tema armu all,

Tema Pühadus Craig W. Bates
ICCEC patriarh

Patriarh Bates: TE EI VALINUD MIND!

Bishop Craig Bates, Patriarch of the ICCEC

“Olen just koju jõudnud Orlandost ja Jacksonville’ist Floridas. Pühapäeval – Meie Issanda Jeesuse Kristuse Ristimispühal – oli mul imeline võimalus jutlustada Messia kirikus ning olla osadus nii rektori nõukogu liikmete kui nende abikaasadega.”

Nii alustab äsja valitud patriarh Bates oma kirjutist. Imeline on pildina näha teda Harkujärve kiriku missal! Kui valdate inglise keelt saate kogu kirja lugeda cechome.com alt meie ülemaailmselt veebilehelt www.iccec.org

Patriarh Bates’i esimene läkitus

 Kõigile ustavatele Karismaatilises Episkopaalkirikus: 

Täna olen ma alandlikult vastu võtnud kutsumise teenida meie osaduskonda patriarhina. Minu mentor ja vaimulik isa piiskop Frank Costantino ütles mulle, et mõnikord tunneme me Jumala tahte ära kolme asja järgi: esiteks on see miski, mida sa ei taha teha, teiseks on väljakutse ehk ülesanne palju suurem kui sina ise ja kolmandaks ei saa saa sellega üksi hakkama.  Ma kutsun teid üles ühinema minuga, kui me liigume edasi, tugevdades tulevikunägemust  Jumala Kuningriigi ülesehitamisest siin maa peal. Me teeme seda, hoides koos kolme ajaloolist Jumala ülistamise viisi – karismaatilist, evangeelset ja sakramentaalset – ja teenides vähimaid, kadunuid ja üksikuid Jeesuse nimel. See on meie kutsumine.          Me oleme rahvusvaheline osaduskond. 95% meie liikmeskonnast elab väljaspool Läänemaailma. See on kooskõlas Jumala liikumisega üle kogu maailma: kristliku usu väljendust hakkavad ikka enam ja enam mõjutama Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika Kirikud. Olen väga tänulik oma vendadele ja õdedele Filipiinidel, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Euroopas ja Põhja-Ameerikas nende sihikindluse eest kadunuteni jõudmisel, kirikute rajamisel ja Jumala rahva teenimisel. Meie Kiriku tuum on maailma teenimises, Kristuse viimises inimesteni ja Jeesuse tajumises murest murtutes.See on viis, kuidas me täidame Suurt Misjonikäsku. Me ei saa seda teha siiski ilma Jumala aktiivse kohalolekuta.   Me oleme karismaatikud ja oleme seotud Püha Vaimu tööga , kes muudab ja taastab elusid. Me elame ootusega, et pimedad hakkavad nägema, kurdid kuulma, jalutud ja lombakad kõndima ning surnud tõusevad üles.    Patriarh sümboliseerib ühtsust ja teenimist, mitte bürokraatiat. Oma ametis jätkan ma  läbipaistva aruandevõimelise  administratiivse infrastruktuuri ülesehitamist mis on loodud teenimise kergendamiseks  meie Kirikus. Kiriku  Esimese Isana  tahan ma kinnitada, et kõik ustavad on kutsutud teenima. Teenimine algab ristimise, mitte ordineerimisega. Me peame töötama kõik koos teenimisametites, kuhu Jumal on meid kutsunud. Ma kinnitan taas, et Karismaatiline Episkopaalkirik on kutsutud valitsema kõikide tasandite nõukogudes konsensus -ehk üksmeelsusprintsiibil.  Patriarhiametisse astun ma piiskopina piiskoppide seas, preestrina preestrite seas.  Suurim meie seast on teenija. Meie igatsus peaks olema kuulda Issanda häält ja kuuldes seda, vastata talle rõõmsas kuulekuses.  Palun teie eestpalveid. Olen pühendunud olemaks üks teie seast, kui see, kes teeenib. Ma palvetan teie  igaühe eest, et Püha Vaim tõmbaks meid kõiki Jeesuse südamele lähemale ja nii toimides kohtuks  me kõik  meie Isa mõõtmatu armastusega. Selles  ühenduses  muudetakse meid tema pühaduse  sarnaseks  ning me oleme sunnitud elama elu kuulekuses käsule armastada üksteist. Vaid nii näeb maailm, et me oleme Tema jüngrid.

Tema armu all

Craig W. Bates

Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvahelise Osaduse patriarh

Algasid uue patriarhi valimised

8. jaanuaril kogunesid Patriarhi Nõukogu ja Piiskoppide Koda Orlandos Floridas USA-s seoses uue patriarhi valimistega. Esimene päev on peamiselt palvele pühendatud ning Jumala tahte otsimisele suunatud seoses uue patriarhi valimisega.