4. – 9. augustini viibis EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek Euroopa Evangelikaalsete Teoloogide Föderatsiooni (FEET) aastakonverentsil Prahas, mis peeti Rahvusvahelises Baptisti Teoloogiaseminaris Eesti Evangeelse Alliansi esindajana. Kohal oli enam 70 esindajat paljudest Euroopa maadest ning USAst. Konverentsi teema oli “Lepituse vertikaalsed ja horisontaalsed dimensioonid”. Loengupidajaist oli vast tuntuim prof dr I. Howard Marshall Aberdeeni ülikoolist Shotimaalt.
Karismaatilise Episkopaalkiriku Rahvusvaheline Osadus (ICCEC) alustas tööd ka USA osariigis Alaskas – isa John Beyers tegeleb koguduse rajamisega Anchorage’i linnas.
USAs on ühendatud Karismaatilise Episkopaalkiriku Lõuna-Carolina piiskopkond ja Põhja-Carolina misjonipiiskopkond. Uueks nimeks on Carolinade piiskopkond (Diocese of the Carolinas), mis tegutseb siis kahes USA osariigis – Põhja-Carolinas ja Lõuna-Carolinas.
… on nüüd veebis väljas. Fotod isa Heigolt, pildivalik ja kommentaarid siinkirjutajalt.
From July 14 – 16, 2006 more than fifty people gathered for the summer camp of The CEC of Estonia. Masses, morning prayers, evening at camp-fire, lectures, film night (videos of the church activities + movie “Luther” (2003) and a music program by a country-folk group from an Evangelical Covenant Church and many sporting events filled the program of this camp. The Rev Fr Janis Danielson – the only CEC priest in Latvia – was also present. Participants expressed their thanks to the Lord for this time being together. The camp was one of the events this year, which commemorates the 10th anniversary of The CEC of Estonia, established in 1996. In September there will be major celebrations in the presence of our Patriarch, the Archbishop Austin Randolph Adler.
Final Mass of the summer camp in an abandoned Lutheran
Church building near Pärnu in southwest of Estonia
(originaal on siin)
Selle aasta EKEK kirikulaagris näitas isa Heigo rahvale USAst toodud filmi (psst, igasugused kopiraiditropid hakkavad seda kuuldes pröökama!) Martin Lutherist. 2003. aasta toode, valminud kuuldavasti mitmete luterlike organisatsioonide tellimusel ja levivat piiratud tiraažis.
Kuid film on hea. Tõsi, tegu on kahtlemata romantiseeritud käsitlusega suure usureformaatori elust (paralleeli võib tõmmata Franco Zeffirelli 1972. aasta looga Assisi Franciscuse elust “Brother Sun, Sister Moon”) ning eks natuke on ka tendentslikkust näha (kes maksab, tellib muusika), kuid mitmedki ajaloolised detailid (kasvõi kuulus tindipotivise kiusava saatana pihta) on sisse toodud ning tulemuseks on kaasahaarav pilt omaaegse Püha Saksa Rooma Riigi ajast. Kogu selle suurejoonelisuses (vürstide ja kardinalide elu-olu), romantilisuses (Martini põgenemine Wormsist, nunnade põgenemise korraldamine tünnide sees ning hilisem abielu Katharina von Boraga) ja jubeduses (talurahva troostitu elu ning hilisema talurahvasõja metsikused mõlemalt poolelt).
Joseph Fiennes peaosas on väga hea, lisaks on näitlejateansamblis sir Peter Ustinov (Saksi vürst Friedrich Tark) ja Alfred Molina (kurikuulus indulgentsiärikas Johann Tetzel), tore on ka Claire Cox Katharinena ning Bruno Ganz Martini vaimuliku kasuisa Johann von Staupitzina (kes jääb vaieldamatult positiivse tegelasena ometi katoliiklaseks – muidu kipub katoliiklus saama kergelt musta märki külge) ja Marco Hofschneider Martini pikaajalise kaaslase Ulrichina, kes lõpus paraku katoliiklaste poolt ärapõletamise läbi kurva otsa leiab. Targa vastalise Girolamo Aleanderina teeb tugeva näitlejatöö Jonathan Firth.
Ajaloolisi küsitavusi otsimise korral ilmselt siiski leiab. Mõnes kohas on kronoloogia natuke paigast (ajalooline Martin oli vist jupp maad vanem kui filmis). Ehkki Martini inimlikud nõrkused on filmis kajastatud (kasvõi too tindipotilugu), on üle libisetud mõnest seigast, mis tänase vaataja jaoks kangelase portreega ei sobi. Kasvõi ajaloolise Martini soovitus mässavad talumehed marutõbiste penidena mättasse lüüa.
Aga ikkagi – see on hea film. Täiesti vaadatav ka ilma igasuguse teoloogiahuvita kui korralik ajalooline draama, detailide tundmine annab muidugi palju juurde. Võiks ju ka soovitada koolide usundiõpetuse ja ajaloo lektüüriks – kuid ei, äkki hakkab mõni ärksam tüüp seda nähes religiooni vastu sügavamat huvi tundma… Aga Kakk võtab millalgi kätte ja tellib selle kusagilt ära. Zeffirelli Franciscuse-looga koos.
(originaal on siin)
Kolmas kirikulaager Uulus toimus siis nüüd sel nädalavahetusel.
Vahva oli. Seltskond oli suuresti sama mis varasematel kordadel, hea oli mõnda vana tuttavat jälle näha. Sai kõvasti musa tehtud (põhiliselt koos vend Janekiga Pärnust), kaigastega vehitud ning sõpradega suheldud, kirikulistena muidugi ka teenistusi peetud. Paraku jäi pildistamine seekord unarusse.
Vahva oli laupäev, kui esmalt pidas isa Heigo pika loengu kiriku ajaloost, siis aga käisid külas päkapikud. Või noh, nii nad esmalt tundusid – tegelikult oli tegu hoopis ansambliga “Valge Vene” (lahe nimi ju). Pärnu Salemi baptistikoguduse neli meest, sellised “vana kooli” vaimuliku kantrifolgi tegijad (ilmalikuma rea pealt võiks ehk paralleeliks tuua Kukerpillid). Muidu Kakk sedalaadi musa väga ei fänna, aga need neli juba hallineva peaga selli (kui mitte arvestada ühe venna kiilaspead) suutsid end kuulama panna küll – mõjusid esiteks siirus ja teiseks läbiv mõnus humoorikus. Lisaks veel hea vokaal, kõik neli suutsid peale pillimängu (kitarr, mandoliin, suupill ja bassmandoliin) ka laulda. Omade lugude hulgas oli mitmeid päris häid, nagu “Lehmalaul” ja “Raskused vormivad mehe”.
Kui kontsert läbi sai, näitas isa Heigo läpparist seinale USA-st DVD-l toodud filmi “Luther”. Sellest kirjutaks eraldi.
Kogu laagris oli juba traditsiooniliselt mõnus ja kodune õhkkond. Aitäh kõigile, kes seda kujundada aitasid, lisaks suured tänud peamistele korraldajatele.
14. – 16. juulini k.a. toimus järjekordne Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku suvelaager Uulus. Missad, hommikupalvused, laagri sportlikud üritused, isa Heigo Ritsbeki ettekanne ning muu täitis laagriprogrammi. Üllatusesinejana teenis kaasa ansambel “Valge Vene” Pärnu Saalemi kogudusest. Laagris osales enam kui poolsada inimest. Laupäevaõhtusel filmiõhtul vaadata videosid EKEK tegevusest ning mängufilmi “Luther” (2003). Laager lõppes pühapäevase missaga kõigi EKEK vaimulike teenimisel, kaasa teenis ka isa Janis Danielson Läti Karismaatilisest Episkopaalkirikust.
Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (EKEK) suvelaager toimub 14. – 16. juulini 2006 Uulu luterlikus laagrikeskuses Pärnu lähistel. Kavas on missad, hommikupalvused, meditatsioonid, filmiprogrammid, ettekanne EKEK 10.aastapäevaga seoses EKEK ajaloost (1996-2006), lõkkeõhtud jne. Laagriülem on isa Thomas Eriste, programmi üldjuht on isa Jaanus Kangur. Lisainformatsiooni ning laagri maksumuse kohast teavet annab Marek Kodasma (tel 52-27720). Laager algab reedel 14.07 kell 18.00 õhtusöögiga ja lõpeb pühapäeval 16.07 kell 14.00. LAAGER EI OLE AINULT EKEK LIIKMESKONNALE – SEE ON AVATUD KÕIKIDELE! Tere tulemast!
Seoses EKEK suvelaagriga EI TOIMU EKEK KOGUDUSTES JUMALATEENISTUSI PÜHAPÄEVAL 16. JUULIL. Missa toimub kõigi EKEK vaimulike teenimisel suvelaagris Uulus!
21.-30. juunini 2006 oli EKEK peavikaar dr Heigo Ritsbek Eesti Evangeelse Alliansi esindajana Euroopa Evangeelse Alliansi ühe allüksuse Hope for Europe grupiga tutvumas rooma-katoliku kiriku ilmikliikumisega FOCOLARE. Teekonnal külastati Focolare keskusi Trentos, Loppianos Firenze lähistel ning paavsti suveresidentsis Castel de Angelos Rooma lähistel. Tutvuti samuti teiste katoliku kiriku ilmikliikumistega (nt San Egido), karismaatiliste katoliiklastega ning Itaalia protestantlike kirikute (valduslased, anglikaanid) esindajatega. Reisi sisustasid ajalooliste mälestusmärkide külastused – Trento kirikukogu toimumispaigad, katakombid Roomas, Colosseum ja Foorum Roomas ning Vatikani muuseumid ja Sixtuse kabel. Osaleti ka Püha Peetri väljakul toimunud paavstlikul audientsil. Dr Heigo Ritsbekil oli ka imeline võimalus külastada Püha Clemensi kirikut Roomas – ühte vanimat seal, kus Karismaatilise Episkopaalkiriku patriarh peapiiskop dr Randolph Adler sai imelise kogemuse osaliseks kohtumisest Jeesusega. EKEK peavikaar kõndis palvetades läbi kogu selle kiriku maa-alused kiriku peasaali alused väljakaevatud osad, kus meie patriarh kohtus elava Issandaga imelisel viisil.
Paavst Benedictus XVI audientsil 28.06.2006