Vend Juhani laagrimuljed 2015

Juhan kirjutas 20.07.15 niimoodi:

Eestimaa suveaeg annab meie maale uue hingamise. Paljudes kohtades toimuvad erinevad festivalid, andes tugeva suveaegse hõngu ja kohati muutes neid paiku tõmbekeskusteks. Juba kolmeteistkümnendat korda on pisike Lääne-Eesti asula nimega Uulu see paik, kuhu koguneb üks osa Jumala rahvast – Uulust on saanud selle rahva “kindel linn ja varjupaik”. Seal toimub EKEK suvelaager, kuhu seekordki saabus rahvast nii lähemalt kui kaugelt.

Esimese ettevõtmisena seati öömajad korda. Samaaegselt ka kirikuruum – nii sakraalsed esemed ja armulauariistad kui ka pillimeeste tehnika leidsid järgnevaks kolmeks päevaks oma õige asukoha.

Saabuval õhtutunnil koguneti esimeseks keldi palvuseks, mida juhtis isa Thomas Eriste. Seejärel võidi päikesepaistelisel õhtul vabas õhus laua ümber istuda ja keha kinnitada. Aga hilisõhtul meeli lahutavast ja naermapanevast said osa need, kes juhtusid kuulma Riho Kinksaare muljeid “Nõukogude pärandiga turistist”. Rihole oligi üldkava osa üheks ülesandeks rubriik „Riho riimib ja ruulib“. Seda tegi ta tõepoolest hästi!

Laupäeva varahommikul tegi tiiru ümber laagriplatsi noormees Joosep Mattis, kutsudes inimesi end liigutama Lisette juhtimisel. Selle seltskonna kõige energilisem osavõtja paistis sel hommikul olevat isa Thomas! Pärast hommikusööki algas selle päeva põhiloeng – isa Thomas rääkis liturgilisest jumalateenistusest ning tuletas palju meelde sellist, mis aitab kaasa meie kiriku traditsioonide elavdamiseks. Nõnda, et kõik meeled võiksid olla paremini kaasatud Jumala kiitmiseks ja Tema teenimiseks.

Ennelõunal toimus Riho juhatusel veel küllaltki intensiivne ettevalmistus õhtuseks vespriks. Lauldi psalme, antifone aga ka Taizé laule ning see kõik osutus olema tubliks panuseks õhtusel jumalateenistusel – vespril – mis seekord lõppes erandkorras, kuid sobival kombel Püha Armulauaga.

Kiriku kantor Riho Kinksaar on hakanud väga tähelepanelikult jälgima Inglismaal väljaantud Book of Common Prayer’it, mis on ka aluseks kõikidele EKEK jumalateenistuse vormidele. Riho tunnistab, et erinevaid variante on niivõrd palju, et võimalusi värskendada jumalateenistuse üldist ülesehitust on täiesti võimalik, sest üldtuntud Kiriku pärimused igal juhul omavad konkreetset kohta igas jumalateenistuses. Laupäevase päeva lõpetas vend Juhan mõtisklushetkega („Juhan jämmib ja järeldab“) vioola soolomuusikaga (heliloojad Rolla, Reger, J S Bach, Vichl ja Raid). Muusikapalad vaheldusid Uku Masingu luuletustega. See oli kõigile hea võimalus häälestada endid pühapäevahommikuseks Püha Armulaua liturgiaks.

Vaatamata ilmaennustusele oli pühapäevane päev rõõmus ja päikesepaisteline-vähemalt Uulus. Noored muusikud Johannes, Joosep Mattis ja Aet Marliise tõstsid oma kaunid hääled Jumala kiituseks ja protsetssiooni lauluks, mille sõnad tuletavad meelde, et Jumala rahvas liigub Siioni mäele ja Jeruusalemma linna, kus rõõmsalt kiidetakse oma ainsat Jumalat. Väga tore oli näha noori niivõrd haaratud oma tegevusega ning nende ansamblitunnetus oli tõesti märkimisväärne. Suur tänu nii neile kui ka meeskonna juhile Kaido Kikkasele, kelle tubli panus koguduse muusikategevuse üldpildis oli ja on alati väga tänuväärne. Isa Thomas oma jutluses mainis vajadust ikka ja taas tuua oma ande Jumalale, aga ka üksteise teenimiseks.

Kogu laagri jooksul andiski Jumal kõigile tunda, et sellest mis tundub koguduses pisku, sai seekord isegi paljuks. Jumal teeb imet ning kasvatab ja aitab igaühel leida oma koha Tema teenimise tarvis. Värskelt sündinud vokaalkvartett lõpetas seekordse missa ning rõõm oli tõdeda, et Jumal tuleb meiega kaasa uude algavasse hooaega ning ootame põnevusega kõike, mida Ta tahab täide viia läbi Tema Kiriku.

Suured tänud ka Regytale ja tema meeskonnale, kes niivõrd ustavalt teenivad selles osas, et rahvas saaks kolm korda päevas söönuks. Sellise pühendumisega tuntakse ära, et armastussöömaaeg ei jää kunagi Uulus tulemata.

Ootame Jumala tahte tundmist ja selle mõistmist ning täideviimist nende seas, kes kummardavad ja austavad Teda nii vaimus kui ka tões.

EKEK suvelaager 2015 tulekul

EKEK suvelaager toimub jälle kord Uulus juba õige pea, 17.-19.juulil.

Laagrisse tulles võta enesega ühes Piibliraamat, oma nõud (kauss, kruus, nuga, kahvel, lusikas), voodipesu ning muu, mida tarvilikuks pead. Laagri osavõtutasu on 20 eurot, alla 14-aastastele tasuta. Kui sul on küsimusi ja/ või tahad teada anda laagris osalemisest, siis võta ühendust Regytaga telefonil 56 611 813 või meilitsi regyta@ekek.ee.

Kohtumiseni laagris!

EKEK laagri reklaam

Vaimulike kokkutulek ja Kiriku kasvu seminar

Autor: isa Dana Jackson
Tõlge eesti keelde: Regyta Eriste ja Jaan Rapp
Avaldatud autori loal

30.aprill – 2. mai 2015

Rahvusvahelise Karismaatilise Episkopaalkiriku Osaduse vaimulikud ja ilmikud kogu Euroopa piiskopkonnast eesotsas patriarh Craig Batesiga kogunesid Saksamaale Kölni, et veeta üheskoos aega õpetuses, ülistuses ning osaduses. Meid võõrustas Kölni Püha Apostel Johannese kogudus, pakkudes osalejatele nii suurepärast keskkonda kui maitsvaid roogi.

Kolme päeva jooksul toimus kaks erinevat üritust. Esmalt kogunes kaks tosinat vaimulikku 30. aprillil, et heita pilk meie kiriku ajaloole ja hetkeseisule ning kuulata, milline on Issanda Sõna, mis patriarhil meie jaoks südames on. Seejärel 1.-2. mail osalesid nii ilmikud kui vaimulikud Kiriku Kasvu seminaril, mis oli täis inspiratsiooni ja õpetust, kuidas edendada kiriku kasvu. Ameerika Ühendriikides on sarnane seminar osutunud nõnda kasulikuks, et sellest on saanud iga-aastane üritus.

Vaimulike kokkutulek

Meie kokkusaamise teemaks oli Karismaatilise Episkopaalkiriku muutumatu visioon. Vaatamata teel ette tulevatele katsumustele ja kannatustele; hoolimata sellest, et mõne kalli inimesega, kellega aastate jooksul koos oleme olnud, on meie teed lahku läinud, on Jumal kõige selle jooksul olnud ustav… ja tema on kinnitanud Karismaatilises Episkopaalkirikus seda, mis on Tema Kirikus alati tõde olnud: Kirik on suurem kui tema juht, suurem, kui mistahes isik. Me kasvame – tähelepanuväärselt Aafrikas ja Brasiilias, samas Ameerika Ühendriikides on meil enam võitlemist.

Meil tuleb õppida ära oluline printsiip — see, mida Jeesus koges oma ristilöömisel: õppida kuulekust. Heebrea 5:8 räägib meile, et “Jeesus, olles küll Poeg, õppis kuulekust selle läbi, mida ta kannatas”. Meie päästmiseks oli Jeesus kuulekas. Et jõuda ülestõusmiseni, läks Jeesus surmast läbi. Surmani jõudis ta kuulekuse kaudu. Kuigi Jeesus tundis päris tõelist hirmu ja agooniat, isegi nõnda palju, et ta higistas Ketsemani aias verd, valis ta ikkagi selle tee: “Ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu Sina, Isa”. Ka meil on inimestena tugevaid tundeid – on pettumust, kurbust, ka ebaõnnestumisi – ja kuigi need tunded on tõelised, ei ole need Tõde. Meid on kutsutud elama ja kuulutama Tõde, mitte meie oma tundeid – just nii nagu Jeesus seda tegi.

Meid on kutsutud kuulekusele – see ei ole mitte hirmust juhitud nõudmine, mis tuleb ülalt alla nendelt, kellel on võim meie üle, vaid kuulekusele, mis on meie valik, mis tõuseb meie poolt alt üles ning mis on ajendatud armastusest: Kristuse armastusest.

Kiriku kasvu seminar

Ligikaudu 80-100 igas vanuses ilmikut kogu piiskopkonnast ühinesid vaimulikega kaheks päevaks, et kuulda õpetust, mis keskendus Jeesuse teenimisametile, Temale, kes tegi ainult seda, mida ta nägi Isa tegevat. Meid on kutsutud olema Tema sarnased, aga kuidas me siis elame samal viisil? Meie patriarh jagas kolme võimalust:

  1. Palveta
  2. Palveta veel
  3. Jätka palvetamist

Selleks, et elada ja teenida nagu Jeesus seda tegi, peame me nägema oma vaimulike silmadega ning kuulama vaimulike kõrvadega. Et teada Jumala tahet, peame me õppima Jumala Sõna…ning me peame õppima tundma ka Jumala teed. Pelgalt Jumala tahte tegemine ei ole piisav. Selleks, et täita Tema tahet, peame me seda tegema Tema viisil.

Kõigil kolmel korral, kui Jeesust kiusati, tegi saatan ettepaneku saavutada Jumala eesmärke mingil muul viisil. Kõrbes pakkus ta Jeesusele kõiki rahvaid maa peal, kui Ta ainult saatanat ülistab. Kui Jeesus rääkis Teda ees ootavast kannatusest ja surmast, kiirustas saatan Peetrust ütlema: “Sulle seda ei sünni”. Ning Ketsemani aias küsis Jeesus Isalt, kas on mõni muu võimalus. Kuid igal juhtumil valis Jeesus mitte ainult Jumala tahte, vaid ta tegi valiku: täita Jumala tahet Jumala viisil.

Seminari jätkudes pöördus patriarh otseselt meie, Euroopasse sisserännanute poole. Jumalal oma tarkuses on plaan igaühe jaoks meist. Ta on toonud meid kõiki Euroopasse kindla põhjusega ja see on tõenäoliselt palju suurem plaan, kui me ette kujutame. Me tulime siia teenijatena, alandlikkuses. Iga mööduva aastaga tekib üha enam kiusatus hakata mõtlema nagu eurooplane, kuid meid on kutsutud mõtlema nagu Jeesus, toimima nagu Jeesus, armastama nagu Jeesus. Jäägem siis alandlikeks teenijateks ning kohustagu ja innustagu Kristuse armastus meid tegema Tema tööd Tema viisil.

Non nobis Domine,

Isa Dana+ Jackson
London

Seminari ingliskeelseid audiosalvestusi on võimalik kuulata siit.