Tekst: Jaan Rapp (pluss mõned mõtted Juhanilt ja Kaidolt)
Fotod: isa Columcille (Dana Jackson)
Õnnistatud kokkusaamine Õnnela puhkemajas
Jumala armust sai 11.-13. augustil teoks Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku suvelaager. Sedapuhku meile täiesti uues kohas Lääne-Virumaal Ohepalu külas Õnnela puhkemajas. Siiski polnud tegu kaugeltki mitte kõigile laagrilistele võõra kohaga: meie preestri isa Thomase abikaasa Regyta juured on just seal kandis.
Õnnela puhkemaja rahvas tegi kõik endast oleneva, et me end oodatud ning kallite külalistena tunneksime. Selle nimel vaaritasid Õnnela ja tema tütar meile väsimatult maitsvat süüa, peremees Ahto hoolitses meie sujuva kohanemise eest ning viis meid laupäeva varahommikul rabamatkale. Varahommikune valgus ja helid rabas kütkestasid kõiki teelisi, julgemad võtsid ette ka supluse rabajärves. Matkalt võtsime taas kord kaasa kinnituse – õige kukub mitu korda, aga tõuseb taas.
Rahvast oli sel korral üsna rohkesti – kohal oli külalisi idast läände ehk Austraaliast Inglismaani, kust tuli taas isa Columcille ehk preester Dana Jackson koos kaasa Edyega – nad on ilmselt Eestis juba üsna ära kodunenud. Ja reedeõhtuses tutvustusringis, kuhu kaasati ka pererahvas, kes sissejuhatuseks pisut kohalikku eluolu tutvustas, selgus, et Issanda loomaaed ongi päriselt ka kirju.
Muidugi oli laagris oluline roll vaimulike ettekannetel. Oma ettekandes tõi isa Thomas välja mitme kirikuisa olulisimad tõekspidamised, mis kinnitavad ristiinimese usku ja aitavad meilgi ületada kõikvõimalikke raskushetki, mis võivad meid igapäevaelus tabada.
Ta rõhutas, et oma esmailmumisest peale on üheks parimaks igapäevaelu käsiraamatuks kujunenud Thomas Kempise „Kristuse jälgedes“, mis on teatavasti Piibli järel kõige loetavam raamat Kristlikus maailmas. Minnes süvitsi kirikuisade vaimumaailma, võib igaüks sealt midagi olulist kaasa võtta, sest me kõik soovime oma südant ja hinge paremini tundma õppida. Ennekõike on selleks vaja oma elu korda seada, et Kristusele õigel viisil järgneda.
Isa Dana ehk isa Columcille kirjeldas talle omaselt põhjaliku selgusega, kuidas kristlus on maailmas välja kujunenud läbi kahe aastatuhande. Põhilise arusaama kese seisneb asjaolus, et ristiusk on lahti harutatud ja lahterdatud nii mitmesse erinevasse kategooriasse, sünnitades omakorda kümneid tuhandeid konfessioone, mis teinekord võib põhjustada uudishimulikus inimeses parajast segadust.
Tekkida võib näiteks küsimus: kas halli habemega taevaisa oli alguses kohal, kuni poeg võttis ohjad üle, siis tuli aga Püha Vaim, kelle käes on praegusajal eriline tähelepanu ja austus? Sellise üldistava kirjeldusega kolmainu Jumalast päriselt rahule jääda ei saa. Kuid pilt, mille Isa Dana kuulajatele joonistas, oli siiski paljulubav. Muu hulgas rõhutas Isa Columcille seda, mis teeb CEC (Karismaatilise Episkopaalkiriku) nii unikaalseks: sakramentide, liturgia ja karismaatilisuse koosmõju viib meid lähedale Jumala südamele.
Selle huvitava ettekande järel saime Isa Dana abikaasalt Edyelt kuulda mõne isikliku mõtte tema kogemustest ülistuse teemal. See käsitlus oli äärmiselt huvitav, kuna ülistuslaulu ettevalmistamine ja küpsemine algab tükk maad enne, kui laul üldse võtab mingisuguse kuju. Ilma õige südamehäälestuseta ei sünni ükski laul, mis tegelikult väärib Kõigeväelisema austust. Ja see on tõeliselt nii!
Vend Juhan tõestas aga taas, et oskab teha suurepäraseid teoloogilisi mälumänge, mis panevad kukalt kratsima isegi vaimuliku. Samas oli ka küsimusi, mis tekitasid äratundmisrõõmu kõigis vastajates: seda ma tean ju küll!
Jääb lootus, et seekordne kirikulaager oli alles seeme, millest võrsuva Jumala töö kaunid viljad. Issand olgu kiidetud!
